|
[[Pilt:Riboflavin.svg|right|thumb|Riboflaviini struktuurvalem]]
'''Vitamiin B<sub>2</sub>-vitamiin''' ehk '''G-vitamiin''' ehk '''riboflaviin''' on [[stomatiit|antistomatiitne]], [[glossiit|antiglossitneantiglossiitne]] ja [[dermatiit|antidermatiitne]] [[vitamiin]].
==Allikad==
*[[Piim]]as olevat riboflaviini nimetatakse '''laktoflaviiniks.'''
*[[Munakollane|Munakollases]] olevat riboflaviini nimetatakse '''ovaflaviiniks.'''
*[[Maks]]as olevat riboflaviini nimetatakse '''hepatoflaviiniks.'''
*Taimedes leiduvat riboflaviini nimetatakse '''verdoflaviiniks.'''
*Uriinis leiduvat riboflaviini nimetatakse [[Uroflaviin|uroflaviiniks]].
*[[Uroflaviin]] (uriinis leiduv riboflaviin)
==Saamine ja depood==
Toidus on vitamiin B<sub>2</sub>-vitamiin [[koensüüm]]ina [[flavoproteiinid]]es (vav.a piimas). Seedeensüümid vabastavad neist vitamiin B<sub>2</sub>-vitamiin, mis imendub peensooles kandjavahendatudkandja vahendatud aktiivse transpordina (seda soodustavad [[sapphapped]]).
Imendumist pärsivad [[alkohol]], [[kohv]], [[suitsetamine]], mitmed [[antibiootikum]]id, oraalsed [[Rasedusvastased vahendid|kontratseptiivid]]. Riboflaviin fosforüülub koerakkudes [[FMN]]-ksis, millest tekib [[FAD]]. Mõlema teket stimuleerivad [[kilpnääre|kilpnäärme]] [[hormoonid]]. Tagavarad [[neerud]]es ja [[maks]]as on suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu peab tedaseda saama pidevalt toiduga:; seda sisaldavad näiteks piim, [[jogurt]], maks, [[kala (toit)|kala]], ja [[spinat]].
==Biofunktsioonid==
* [[suktsinaadi DH]] (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis),
* [[ksantiini oksüdaas]] (rasvhapete oksüdatsiooni ja [[hingamisahel]]a ensüümid),
* vitamiin B<sub>2</sub>-vitamiin on vajalik [[juuksed|juuste]], [[nahk|naha]], ja [[küüs|küünte]] normaalseks arenguks janing nägemisprotsessis.
==Defitsiit==
Normaalsel toitumisel ei esine. Kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid, piimaproduktidepiimatoodete puudus toidus ja kestev väga rohke [[suhkur|suhkru]] tarbimine viib teatud defitsiidi kujunemisele.
Esmatunnused:
B<sub>2</sub>-[[avitaminoos]]:
* [[Keel (anatoomia)|keel]]e- ja [[limaskest]]a <nowiki/>põletikud
* silmade valguspelgus
* [[dermatiit]] nina ja silmade ümbruses
NB! Enamasti on B<sub>2</sub>-avitaminoosi puhul tegu ka [[tiamiin]]i, [[niatsiin]]i, [[vitamiin B6|vitamiin B<sub>6</sub>-vitamiini]] ja [[foolhape|foolhappe]] defitsiidiga.
==Manustamine==
Vajalik on kolmetasandiline lähenemine:
* absoluutne tagatav miinimum 1,4...14–1,7mg7 mg (RDA);
* tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 5mg5 mg;
* terapeutiline tase alates 25mg25 mg.
Manustamine on hädavajalik defitsiididefitsiidile ilmnevateviitavate sümptomite korral.
TemaVitamiini oskuslik/adekvaatne manustamine ravi ühe komponendina võib olla efektiivne alkoholismi, [[pellagra]], Alzheimeri, Parkinsonismi, dermatiidi, katarakti jtja muude haiguste puhul.
Võimalusel tuleks manustada koos tiamiimi, niatsiini, vitamiin B<sub>6</sub>-vitamiini, vitamiin C-vitamiini ja foolhappega.
Päevane ohutu totaalkoguskoguannus korduval manustamisel on 100mg100 mg ja ühekordsel 200mg200 mg. Toksilisust pole täheldatud.
==Ajaloolist==
*[[1879]]. aastal eraldas [[A.W.Blyth|A.W. Blyth]] eraldas [[vadak]]ust ebapuhta flaviini -– laktokroomi.
*[[1929]]. aastal eraldas [[Richard Kuhn]], koos [[Paul György]] ja [[Theodor Wagner-Jauregg]]`<nowiki/>iga, keemiliselt [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> -vitamiini]];<ref>Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., ''Developments leading to the metabolic role of vitamin B6'',[http://ajcn.nutrition.org/content/24/10/1250.full.pdf]</ref>
*[[1933]]. aastaks eraldasid Kuhn, György, P. ja Wagner-Jauregg, T. puhast [[B2-vitamiin|riboflaviini]] [[pärm]]ist, [[munavalge]]st ja [[vadak]]ust.
*[[1933]]-.–[[1934]]. aastatelaastal koostas ta koos Theodor Wagner-Jauregg`igaJaureggiga [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> -vitamiini]] struktuuri.<ref>Wilhelm Friedrich, ''Vitamins'', lk 408, 1988, ISBN 3-11-010244-7, [http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA405&lpg=PA405&dq=discovery+of+the+FAD+as+a+coenzyme+of+the+d-amino+acid+oxydase+by+Kuhn&source=bl&ots=vb8o4cam1M&sig=DjYuO5MqK2ZTrKpFKxQPLEgDpGM&hl=et&sa=X&ei=yTrgUZ32CsmQswbzkICQCg&ved=0CC4Q6AEwAQ#v=onepage&q=discovery%20of%20the%20FAD%20as%20a%20coenzyme%20of%20the%20d-amino%20acid%20oxydase%20by%20Kuhn&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)]</ref>
Enam-vähem samal ajal [[Paul Karrer]]iga (1935) teatas Kuhn [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> -vitamiini]] struktuuri kindlaks määramisestkindlaksmääramisest ja sünteesimisest. Ta eraldas ligi 1 grammi [[B2-vitamiin|riboflaviin]]i 5300 liitrist kooritud piimast (ingl k ''skim milk''), ühtlasi oli ta esimene, kes nimetatudseda vitamiini eraldas.<ref>Laylin K. James, "Nobel Laureates in Chemistry", 1901-1992, lk 250-252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, [http://books.google.ee/books?id=jEy67gEvIuMC&pg=PA248&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CDoQ6AEwAjgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)]</ref>
Paul Karreri poolt koostatud sünteesimeetodi võttis kasutusele, vitamiini sünteetiliseks tootmiseks, kasutusele [[Hoffmann–La Roche]].<ref>Walter Sneader, [http://books.google.ee/books?id=jglFsz5EJR8C&pg=PA231&dq=conrad+elvehjem&hl=et&sa=X&ei=AcoQUqHyIIGOtAbEz4HQBg&redir_esc=y#v=onepage&q=conrad%20elvehjem&f=false "Drug discovery"], lk 230, 2005, John Wiley Sons, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 18.08.2013), ISBN 978-0-471-89979-2 </ref>
| 