Kõrrelised: erinevus redaktsioonide vahel

Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000–10 000 liigiga. On hinnatud, et [[taimekooslus]]ed, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast. Kõrreliste hulka kuuluvad tuntud teraviljad [[nisu]], [[rukis]], [[kaer]], [[oder]] ning kõik [[muru]]- ja [[hein]]taimed. MitmeidTeatud kõrrelisikõrrelised, kasutatakse aianduses [[dekoratiivtaim]]edena. Näiteksnäiteks [[aruhein]]ad, [[kastik]]ud, [[siidpööris]]ed, [[helmikas|helmikad]] ja [[stepirohi|stepirohud]], on aianduses kasutusel [[dekoratiivtaim]]edena.

Kõrrelised on [[rohttaim]]ed, kellele on omased seest õõnsad silindrikujulised [[vars|varred]]. Lehed paiknevad varrel [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]]. Lehel saab eristada [[lehetupp]]e, mis ümbritseb kõrt, ja [[lehelaba]]. Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui ka kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kasvanud kokku kasvanud. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev [[keeleke]] (näiteks [[päideroog|päiderool]]) või karvaring (näiteks [[pilliroog|pillirool]]). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada niinimetatudnn kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart.

Kõrreliste [[õisik]] on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse [[pähik]]uteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20<ref name="Poaceae"> Leht, M. (toim.) (2007). ''Eesti taimede määraja''. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 336</ref>), millest; botaaniliselt saab eristada [[tähk]]i, [[pööristähk]]i ja [[pööris]]t, esineb ka siirdetüüpe.

Pähiku alusel paiknevad [[lible]]d, enamasti on neid 2, vahel ka 1 või 3<ref name="Poaceae" />. Kõrreliste õit ümbritsevad [[sõkal|sõklad]], kusjuures eristatakse välissõkalt ja sisesõkalt. Esimene neist on suurem ja tugevam, kattes ja kaitstes ka sisesõkalt. Välissõkla tipuosast turritab mõnikord välja [[ohe]]. Välissõklalt (ka liblelt) võib leida ka nn anduri, mis on vastava stuktuuristruktuuri seljaosa (välimist osa) läbiv eenduv keskrood.

Nende [[õied]] on enamasti [[alumine sigimik|hüpogüünsed]] ehk ülemise sigimikuga. Kuna kõrrelised on [[tuultolmleja]]d, ei vaja nad tolmeldajate ligimeelitamiseks suuri ja värvilisvärvilisi õisi. Kõrreliste õite värvivalik piirdub skaaladegaulatub beežist pruunini ning oranžist kuldseni. Viljaks Viljakson enamasti [[teris]].

Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus, näiteks [[bambus]]t kasutatakse [[Ida-Aasia]]s ja [[Aafrika]] [[Sahara kõrb|Sahara]] piirkonnas ehitustöödel, söögiks kasvatatakse aga [[nisu]], [[oder|otra]], [[rukis]]t jptjne.