Judaism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Jahve ja tema leping Iisraeli rahvaga: Исправлено правописание Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
P Reverted 5 edits by 194.204.45.225 (talk) to last revision by Tropicalkitty. (TW) |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
'''Judaism''' ehk '''juutlus''' (ka: ''juudi usk'', ''juudiusk''; [[kreeka keel]]es ''iudaismos'') on peamiselt [[juudid|juudi]] rahva [[religioon]]. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb [[Tanah]]ile (eriti [[Toora]]le) ning [[Talmud]]ile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud [[kristlus]] ja [[islam]]. Judaism on [[Iisrael]]is valitsev usund.
== Judaismi rajajad ==
Käesoleval sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda [[Iisrael]]i naaberrahvastega võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele. Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi rahva esiisadest [[Aabraham]]ist, [[Iisak]]ist ja [[Jaakob]]ist (2000- 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea [[Uur]]ist e Mesopotaamiast [[Süüria]] kaudu [[Palestiina]]sse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna [[Joosep]]i orjaks [[Egiptus]]esse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. [[Juudid|Heebrealased]] sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle.
=== [[Mooses]], judaismi rajaja ===
[[Juudid|Iisraellaste]] vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid [[iisraellased]] Egiptusest Palestiinasse [[vaarao]] [[Ramses]] II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis [[Jumal]] lepingu Iisraeliga ja andis [[Siinai]] mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud.
== Judaismi alused ==
=== Pühakiri ===
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri [[Tanah]]. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: [[Toora]] (seadus,õpetus), [[neviim]] (prohvetid) ja [[ketuvim]] (kirjad). Aineks on [[iisraellased|iisraellaste]] (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning [[Jumal]]a vahelise suhte ajalugu.
Seadusekoodeksid - [[Talmud]] (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 sj pKr), [[Mišna]] (2 sj), '''Haskala''' (hbr valgustus 19sj tavadekogu). Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku [[613 juhist]], millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga.
====[[Vana Testament]]====
Iisraeli rahva pärimused, muistsed seadused, mille järgi nad elasid, õpetused Jahvest ja palju muud koguti kokku juutide heebreakeelsesse pühasse raamatusse. See moodustab ristiusu Piibli vanema osa ja kannab nimetust [[Vana Testament]]. See koosneb paljudest osadest, mis pandi kirja aja jooksul väga erinevate autorite poolt. Varasemad lood kirjutati üles juba [[Taavet]]i ja [[Saalomon]]i aegadel. Sajandite jooksul lisandusid üha uued osad ning alles u 150 aastat eKr omandas Vana Testament oma lõpliku kuju. Erinevate osade ühteliitmist toimetasid Jeerusalemma [[preester|preestrid]]. Nad valisid materjali suure hoolega, püüdes näidata Jahve kõikvõimsust ja seda, et Jumalast ärapööramine toob juudi rahvale häda ja kannatusi.
=== Õpetuse alused ===
Judaismi põhiõpetused on:
9. rida ⟶ 23. rida:
*[[Jumal]]a [[ilmutus]] ajaloos [[äravalitud rahvas|äravalitud rahvale]]
*Kohus peale surma
==== Kes on juut? ====
[[Halakha|Juudi Seadus]] peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on [[Reformistlik judaism|reformistlikud]] ja [[rekonstruktsionistlikud|rekonstruktsionistlikud]] juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.)
Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri [[judaismi usuprintsiibid|judaismi usuprintsiipe]] ning temast saab [[agnostik]] või [[ateism|ateist]], peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks [[budism]]i või [[kristlus]]se, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse [[apostaat|apostaadiks]]. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.
==Jahve ja tema leping Iisraeli rahvaga==
Juudid uskusid, et on vaid üks tõeline [[jumal]] - [[Jahve]]. Kuid tema nime ei tohtinud asjata suhu võtta ning Jahvet kutsuti seetõttu enamasti kas Isandaks ([[eesti keel]]es on sellest tulnud [[Issand]]) või lihtsalt [[Jumal]]aks. Teised jumalad on vaid ebajumalad ja nende austamine tähendab Jahve reetmist. Kuid austada ei tohtinud ka Jahve kujusid või pilte, ainult Jumalat ennast. Juudid uskusid ja usuvad, et Jahve on igavene ja kõikvõimas, et kogu [[maailm]] on tema loodud ja ta lõi [[inimene|inimese]] oma näo järgi.
Juudid oli kindlalt veendunud, et nad on Juma
a poolt ära valitud [[rahvas]]. Nad uskusid, et Jave sõlms leingu jba nede esisa [[Aabraham]]ia. Hilem oleat ta seda lepigut [[Mses]]ea undanud. ohtudes Moosesega [[Siinai mägi|Siinai mäel]], andis Jahve talle teada [[seadus]]ed, mida juudid edaspidi järgima pidid. Sel juhul lubas ta juute tulvikus alati hoida ja kaitsta. Kõige tähtsama osa neist seaustest moodutasid [[kümme ku]].käsk teiste jumala nimetatakse [[Moosese seadused|Moosese seadusteks]]. Seadused kaitsesid inimeste elu ja vara. Paljud seadused olid pühendatud [[abielu]]le ja [[perekond|, kuid truudusetut naist ootas kividega surnuksloopimine.
==Prohvetid==
| |||