Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
==Eellugu==
Keemiatehnoloogia areng külades<ref>[http://www.chem.ttu.ee/files/yk/esiisade_keemia2.pdf Keemiatehnoloogia külades]</ref> sai alguse sellest, et meie esiisadel oli väga vaja [[tõrv]]a, [[raud]]a, [[lubi|lupja]], [[viin (jook)|viina]] jpm. Neid valmistati juba mitmeid sajandeid tagasi [[talu]]des ja [[mõis]]ates püstitatud ahjudes kohapealseteks vajadusteks tänu enamasti mujalt [[Euroopa]]st tulnud oskustele. 18. sajandi keskpaiku hakati mõisates asutama tulutoovaid viinavabrikuid, tõrva- ja lubjapõletusahje, telliselööve, aga ka [[klaas]]i- ja [[paber]]ivabrikuid. 19. sajandisajandil keskelavati korraldatiesimesed [[ädikas|äädika-]], [[linaõli]]- ja [[tuletikud|tikuvabrikud]] ning [[Tartu Ülikool]]is hakati korraldama tehnoloogiakursusi [[õlu|õllepruulimisest]], nahaparkimisest, lubjapõletamisest jm vajalikest oskustest.
 
Lühike ajaloo kokkuvõte on alljärgnevates artiklites:
*[[TõrvPuutõrv|Tõrvaajamine]] puidust
*[[Rauasulatus]] [[soomaak|soomaagist]]
*[[Lubi|Lubja]]kivi põletamine