Redaktsioon: 27. mai 2013, kell 14:48 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuni 2015, kell 01:04 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 675 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Tema isa Vidrik oli Vene kroonuteenistuses [[allohvitser]]i kraadini jõudnud ja seejärel kodukandis [[pops]]ikohas kingsepa ametit pidama asunud; ema Ann oli vaese külarätsepa tütar, peres oli kokku viis last. Perekonna legendi järgi võlgnes isa Vidrik vaesuses toetuse ja abi eest tänu oma ristiisale [[Rõngu Mihkli kogudus\|Rõngu]] [[pastor]]ile [[Arnold Friedrich Christiani]]le, kes olevat nõustunud hakkama talulapsele vaderiks tänuks selle eest, et tolle isa Hendriku isa Jaan (sünd. 1781, hüüdnimi Jõõgre Jaan) olevat Rõngu kandi tuntud rahvaravitsejana pastori mingist tõvest tervendanud. Johan õppis [[1891]]–96 [[Koruste]] [[külakool]]is ja [[1897]]–98 [[Rõngu]] [[kihelkonnakool]]is, [[1898]] siirdus Tartusse, kus plaanis astuda [[õpetajate seminar]]i, kuid eksamid ebaõnnestusid ja noormees sai tööd raudteel [[telegrafist]]ina. Õpipoisiajal oli tal palju aega lugemiseks ja koosolekutel käimiseks. [[1900]] viidi ta üle Tallinna, [[1901]] võeti [[Venemaa Keisririik\|Vene]] sõjaväkke ja teenis [[Varssavi]]s kuni aastani [[1904]], mil naasis Tartusse ja sai tööd ajalehe "[[Olevik (ajaleht)\|Olevik]]" toimetuses. == Revolutsioonisündmused == [[1906]]. aasta algul oli seoses 1905. aasta revolutsioonile järgnenud reaktsiooniga mõned kuud Soomes maapaos, sama aasta sügisel asutas [[1906]] ajalehe "[[Hommik]]", mis lõpetas ilmumise märtsis [[1907]], kui Jans vahistati kahtlusalusena seotuses riiginõuniku parun [[Otto Budberg von Bönningshausen]]i mõrvaga. Jans vabastati peagi ja töötas Tartus ajakirjanikuna [[1908]]. kevadeni, mil sooritas matemaatika koduõpetaja eksami, kuid suundus uuesti tööle raudteele, kuhu jäi ametisse [[1911]]. aastani. 1911 lõpetas Tallinnas eksternina gümnaasiumi, 1911–15 õppis [[Tartu Ülikool]]is [[õigusteadus]]t, kuulus pahempoolse ilmavaatega üliõpilasseltsi "[[EÜS "Ühendus"\|Ühendus]]" ja oli hiljem [[1925]]–28 selle vilistlaskogu esimees. Pärast ülikooli lõpetamist tegutses sõjapõgenike abiorganisatsioonis "Põhja-Abi" (''Северопомощ'') ning [[Põhja-Balti komitee]]s ametnikuna. Jans pooldas koostööd Venemaa revolutsiooniliste jõududega ning suhtus kriitiliselt [[baltisakslased\|baltisakslastesse]] ~~ning~~ja nonde seisuslikesse eelarvamustesse. Aprillis [[1917]] asus juristina tööle [[Tartu Tööliste ja Soldatite Nõukogu]] kohtukomisjonis, kuid lahkus sealt peagi seoses plaaniga kandideerida loodavatesse Eesti omavalitsusorganitesse. Töötas Tallinnas advokaadiabina, tegeles aktiivselt poliitikaga, püüdes lähendada sotsiaaldemokraatide erinevaid tiibu, vastandudes kommunistidest enamlastele, ning oli 1917. aasta mais-juunis [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatline Ühendus\|Eestimaa Sotsiaaldemokraatlise Ühenduse]] üks asutajaid ja juhatuse liige, hiljem [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei\|ESTP]] keskkomitee liige ja välissekretär. 22. rida: [[1940]] ilmus Tartus tema mälestusteraamatu "Mälestusi ja vaatlusi" esimene osa. Johan Jans arreteeriti Nõukogude ~~võimude~~võimuorganite poolt [[1. juuli]]l [[1941]] [[Elva]]s ning suri [[Venemaa]]l [[Solikamsk]]i laagris eeluurimise käigus. == Isiklikku ==

Johan Jans: erinevus redaktsioonide vahel