Eesti Arstide Liit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
31. rida:
== Ajalugu ==
Esimene teadaolev arstiselts Eestis oli [[19. sajand|XIX sajandil]] Tartus tegutsenud Dorpater medizinische Gesellschaft (eesti k Tartu Arstiteaduslik Selts)<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2730 Rahvusarhiivi kirje asutuse kodulehel (17.06.2015).]</ref>. Sinna kuulus mitmeid eestlastest arste, teiste hulgas ka Peeter Hellat (D.M. 1888) ja Henrik Koppel (D.M. 1891). Mõlemaid võib pidada ka eesti arstide organiseerumise pioneerideks.
Oluliseks eesti arstkonna kui terviku moodustumisel sai [[1910|1910. aasta]], kui Tallinnas toimunud [[laulupidu]] tõi kohale palju eestisoost arste. Samal aastal koostati seltsi põhikiri, kuid mitme katse järel jäi see siiski [[poliitika|poliitilistel]] põhjustel [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermanguvalitsuses]] registreerimata. Alles 1912. aastal saadi luba seltsi asutamiskoosolekuks tingimusel, et selle nimi ei sisaldaks sõna “Eesti”. Nii asutatigi Tallinna raekojas Põhja-Balti Arstideselts, mille esimeheks valiti H. Koppel. Põhja-Balti Arstideselts arendas viljakat teadustegevust ja andis välja ajakirja "Tervis". Selts, mida võib lugeda Eesti Arstiseltside Liidu vahetuks eelkäijaks, lõpetas oma tegevuse 29. juunil 1919. aastal.
39. rida:
Eesti Arstideseltside Liidu esimehed olid aastail 1921-27 [[Juhan Luiga|J. Luiga]], 1927–31 M. Püümann (Püümets), 1931–36 A. Lübek, 1936–37 W. Wadi ja 1937–40 A.Lüüs. EASLi seisukohad ja ettepanekud ei leidnud aga küllaldast toetust poliitikute ringkondades. Seepärast hakkas EASL juba 1926. aastast ette valmistama projekti arstide ametliku kutseesinduse loomiseks. Selleks sai 1. juulil 1935 tööd alustanud [[Arstide Koda]], mis oli seadusliku staatusega kutsealane omavalitsus. Uude organisatsiooni pidid kuuluma kõik riigis praktiseerivad arstid. 1921–40 tegutses EASL arstide maakondlikke seltse ühendava organisatsioonina, osaledes noore riigi tervishoiu arendamises, kaitstes oma liikmete huve ja korraldades arstide erialaseid üritusi. EASL aastakonverentsidel, mis kandsid nime Eesti Arstidepäevad, käsitleti Eesti tervishoiu- ja meditsiiniprobleeme. EASL andis alates 1922. aastast välja ajakirja “Eesti Arst” ja talle kuulus 1924. a. avatud [[Eesti Tervishoiu Muuseum]]. Nõukogude okupatsioonivõimud tegid EASL tegutsemisele lõpu. [[ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade Rahvakomissari]] otsusest 22. oktoobrist 1940, mille alusel Eesti Arstideseltside Liit likvideeriti ja tema varad natsionaliseeriti võime lugeda: “... leidsin, et organisatsiooni tegevus võib kahjustada ühiselulise solidariteedi ja rahva ühtluse kujunemist...”. EALi likvideerimiskoosolek toimus selle viimase esimehe prof. A. Lüüsi juhatusel Tartus 15. septembril 1940. Likvideeritud “ühiskonnaohtliku” arstide liidu funktsioonid jaotati mitme nõukoguliku organisatsiooni vahel: Tervishoiutöötajate ametiühing, ENSV Tervishoiuministeeriumis registreeritud arstide teaduslikud seltsid ja [[Eesti Arst|“Eesti Arsti”]] asemele astunud “Nõukogude Eesti Tervishoid”. 1940. a. lõpetas oma tegevuse ka Arstide Koda. Saksa okupatsiooni ajal, aastail 1943–1944 tegutses [[Eesti Tervishoiukoda]]. 1945. aastal loodi Eesti NSV Tervishoiutöötajate Ametiühing.
[[File:EAL1988-21.jpg|thumb|Eesti Arstiseltside Liidu (uue nimega Eesti Arstide Liidu) taastamine I arstide liidu üldkogul 11.06.1988. Ühisfoto üldkogul osalenutest. Üldkogu toimus [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla|Mustame haigla]] suures auditooriumis.]]
Okupatsioon lõpetas Eesti Arstideseltside Liidu tegevuse, sellega aga ei lakanud eesti arstide ühistegevus. 6. aprillil 1945. a. asutasid emigreerunud arstid Eesti Arstide Seltsi Rootsis (EASR)<ref>[http://www.easr.se/eesti-arstide-selts-rootsis/ajalugu/ Eesti Arstide Selts Rootsis ajalugu 18.06.2015]</ref>, mis tegutseb tänini ja on aastakümneid säilitanud EASL traditsioone. Seltsi kuulus 120 tohtrit, hiljem hakkas see arv kiiresti kasvama. EASR esimeheks valiti prof. J. Riives. Kuigi Eesti Arstideseltside Liit oli ametlikult likvideeritud, tunnustas seltsi viimane esimees prof. Ado Lüüs EASR-i kui EASL-i järglast, samuti olid EASR-i asutajaliikmed kuulunud ka Arstideseltside Liitu. EASR-i esmaseks ülesandeks sai eesti arstidele töötamisvõimaluste otsimine. Regulaarselt toimusid ka teaduslikud referaadiõhtud seltsi liikmetele. 1965. a. sai EASR esimeheks [[Elmar Jakobson (arst)|E. Jakobson]]. Seltsi tegevus aktiviseerus taas 1969. a., mil valiti uus juhatus eesotsas [[Jaan Novek|dr Jaan Novekiga]]. 1987. a. oli EASR-is 345 liiget. Seltsi kuulus ka üle 40 arsti, kes tegutsesid Euroopa teistes riikides. EASR-i juhatuse esimehena on töötanud ka dr. Einar Berggren ja dr. Ants Anderson. 1999. a. jaanuarist on juhatuse esimees dr. Argo Kõvamees. 2012 aastast aga dr Karl Väärt. Koostöö kolleegidega Eestis algas juba enne Eesti Arstide Liidu asutamist, ametlikud sidemed organisatsioonide vahel sõlmiti 1989. a. EAL tunnistas EASR-i õigusi Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglasena, kuid EASR leidis, et EAL loomisega kandub see õigusjärgsus üle Eestisse.
1940. aastal likvideeritud EASL tegevuse taasalustamise idee tuli 16. mail 1988. a. loodud Tartu Arstide Liidult<ref>[http://www.tartuarstid.ee/ajalugu/19-alguse-asi.html Tartu Arstide Liit ajalugu (18.06.2015)]</ref>. Loodav Eesti Arstide Liit pidi saama Eesti Arstiseltside Liidu õigusjärglaseks. Eesti Arstiseltside Liit uuendatud nimega Eesti Arstide Liit (EAL) taasasutati 1988. a. 11. juunil 1988. a. tuli Tallinnas kokku EAL esimene üldkogu<ref>[http://www.arstideliit.ee/wp-content/uploads/2014/11/1988_06_11_arstide_liit_esimene_%C3%BCldkogu.pdf Eesti Arstide Liidu esimese üldkogu protokoll 11.06.1988.]</ref>. Otsustati taasasutada Eesti Arstide Liit, kinnitati põhikiri, valiti volikogu ja eestseisus. Eesti Arstide Liidu esimeseks presidendiks valiti [[Laur Karu|dr. Laur Karu]].
== Viited ==
| |||