Eesti Arstide Liit: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti Arstideseltside Liidu esimehed olid aastail 1921-27 [[Juhan Luiga|J. Luiga]], 1927–31 M. Püümann (Püümets), 1931–36 A. Lübek, 1936–37 W. Wadi ja 1937–40 A.Lüüs. EASLi seisukohad ja ettepanekud ei leidnud aga küllaldast toetust poliitikute ringkondades. Seepärast hakkas EASL juba 1926. aastast ette valmistama projekti arstide ametliku kutseesinduse loomiseks. Selleks sai 1. juulil 1935 tööd alustanud [[Arstide Koda]], mis oli seadusliku staatusega kutsealane omavalitsus. Uude organisatsiooni pidid kuuluma kõik riigis praktiseerivad arstid. 1921–40 tegutses EASL arstide maakondlikke seltse ühendava organisatsioonina, osaledes noore riigi tervishoiu arendamises, kaitstes oma liikmete huve ja korraldades arstide erialaseid üritusi. EASL aastakonverentsidel, mis kandsid nime Eesti Arstidepäevad, käsitleti Eesti tervishoiu- ja meditsiiniprobleeme. EASL andis alates 1922. aastast välja ajakirja “Eesti Arst” ja talle kuulus 1924. a. avatud [[Eesti Tervishoiu Muuseum]]. Nõukogude okupatsioonivõimud tegid EASL tegutsemisele lõpu. [[ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade Rahvakomissari]] otsusest 22. oktoobrist 1940, mille alusel Eesti Arstideseltside Liit likvideeriti ja tema varad natsionaliseeriti võime lugeda: “... leidsin, et organisatsiooni tegevus võib kahjustada ühiselulise solidariteedi ja rahva ühtluse kujunemist...”. EALi likvideerimiskoosolek toimus selle viimase esimehe prof. A. Lüüsi juhatusel Tartus 15. septembril 1940. Likvideeritud “ühiskonnaohtliku” arstide liidu funktsioonid jaotati mitme nõukoguliku organisatsiooni vahel: Tervishoiutöötajate ametiühing, ENSV Tervishoiuministeeriumis registreeritud arstide teaduslikud seltsid ja [[Eesti Arst|“Eesti Arsti”]] asemele astunud “Nõukogude Eesti Tervishoid”. 1940. a. lõpetas oma tegevuse ka Arstide Koda. Saksa okupatsiooni ajal, aastail 1943–1944 tegutses [[Eesti Tervishoiukoda]]. 1945. aastal loodi Eesti NSV Tervishoiutöötajate Ametiühing.

Okupatsioon lõpetas Eesti Arstideseltside Liidu tegevuse, sellega aga ei lakanud eesti arstide ühistegevus. 6. aprillil 1945. a. asutasid emigreerunud arstid Eesti Arstide Seltsi Rootsis (EASR), mis tegutseb tänini ja on aastakümneid säilitanud EASL traditsioone. Seltsi kuulus 120 tohtrit, hiljem hakkas see arv kiiresti kasvama. EASR esimeheks valiti prof. J. Riives. Kuigi Eesti Arstideseltside Liit oli ametlikult likvideeritud, tunnustas seltsi viimane esimees prof. Ado Lüüs EASR-i kui EASL-i järglast, samuti olid EASR-i asutajaliikmed kuulunud ka Arstideseltside Liitu. EASR-i esmaseks ülesandeks sai eesti arstidele töötamisvõimaluste otsimine. Regulaarselt toimusid ka teaduslikud referaadiõhtud seltsi liikmetele. 1965. a. sai EASR esimeheks [[Elmar Jakobson (arst)|E. Jakobson]]. Seltsi tegevus aktiviseerus taas 1969. a., mil valiti uus juhatus eesotsas [[Jaan Novek|dr Jaan Novekiga]]. 1987. a. oli EASR-is 345 liiget. Seltsi kuulus ka üle 40 arsti, kes tegutsesid Euroopa teistes riikides. EASR-i juhatuse esimehena on töötanud ka dr. Einar Berggren ja dr. Ants Anderson. 1999. a. jaanuarist on juhatuse esimees dr. Argo Kõvamees. 2012 aastast aga dr Karl Väärt. Koostöö kolleegidega Eestis algas juba enne Eesti Arstide Liidu asutamist, ametlikud sidemed organisatsioonide vahel sõlmiti 1989. a. EAL tunnistas EASR-i õigusi Eesti Arstideseltside Liidu õigusjärglasena, kuid EASR leidis, et EAL loomisega kandub see õigusjärgsus üle Eestisse.