Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
[[3. november|3. novembril]] [[1924]] registreeriti kunstikool "Pallas" kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. 
 
Kõrgema kunstikoolina säilitas "Pallas" algusaastatel väljakujunenud õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus.<ref>IbidTiina Nurk. Op. cit., lk 77.</ref> Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust; kuid kunstikooli lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada said ainult keskkooliharidusega isikud.<ref>Ibid., lk 117.</ref>
 
"Pallase" lennud ei olnud suured, keskmiselt viis inimest. Kõige väiksem lend oli 1930. aastal – üks lõpetaja, kõige arvukam 1939. aastal – üheksa. Aastatel 1924–1930 lõpetas "Pallase" 25 noort kunstnikku ja aastatel 1931–1940 54.<ref>Ibid., lk 185.</ref> (1943. aastal lisandus veel 11 lõpetajat.)<ref>Ibid., lk 222.</ref> Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 "Pallase" 79 noort kunstnikku, neist täieliku kursuse 64 ja ainult praktilise osa 15. Kõige enam oli lõpetajate seas maalijaid – 54, skulptoritena lõpetas 15 ja graafikutena 10 inimest.