Gettieri probleem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
link Gettieri artiklile |
||
1. rida:
'''Gettieri probleem''' on [[epistemoloogia]] probleem, mis tuleneb [[vastunäide]]test [[teadmine|teadmise]] [[definitsioon]]ile, mille kohaselt teadmine on [[õigustus (filosoofia)|õigustatud]] [[tõesus|tõene]] [[uskumus]].
Probleem on nime saanud [[Edmund Gettier]]ilt, kes 1963 ('''23''', ''p.'' 121-3) avaldas ajakirjas ''[[Analysis]]'' kolmeleheküljelise artikli "''Is Justified True Belief Knowledge?''" (Kas õigustatud tõene uskumus on teadmine?; [[eesti keel]]es ajakirjas ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' nr 4, 1998 [[Anto Unt|Anto Undi]] tõlkes). Seal väidab ta (enamiku filosoofide arvates ka tõestab), et teadmine ei ole sama mis õigustatud tõene uskumus.
Arusaam, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus, oli filosoofide seas laialt levinud, ent Gettier näitas, et on juhtumeid, mille korral õigustatud tõene uskumus ei ole teadmine. Seega näitab Gettieri probleem, et õigustatud tõene uskumus ei ole teadmise [[piisav tingimus]]: teadmise olemasoluks on tarvis veel midagi.
33. rida:
On välja pakutud ka [[eksternalism|eksternalistlikke]] lahendusi. Ühe eksternalistliku teooria järgi on teadmine õigustatud tõene uskumus, mille on (õiget tüüpi viisil) [[põhjus]]tanud asjassepuutuvad [[fakt]]id. [[Robert Nozick]]i järgi on teadmine uskumis, mis on tõene ja mida uskujal ei oleks, kui ta oleks väär. On veel palju teisi teadmise teooriaid.
On veel võimalus öelda, et kuigi teadmine on õigustatud tõene uskumus, tuleb õigustust mõista nii, et õigustatud uskumus ei saaks kunagi olla väär. Ent väga vähesed uskumused on õigustatud nii, et neid saab pidada absoluutselt kindlateks. Seetõttu viib niisugune lähenemine [[skeptitsism]]ile, mille järgi teadmine on võimatu või enamasti võimatu.
'''Välislink'''
http://www.ditext.com/gettier/gettier.html (Gettieri artikkel)
| |||