Erinevus lehekülje "Tõrv" redaktsioonide vahel

Lisatud 172 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel|räägib tõrvast üldse; puutõrva kohta vaata artiklit [[Puidutõrv]]}}
{{toimeta}}
 
[[Pilt:Wood tar.jpg|pisi|[[Puutõrv]]]]
'''Tõrv''' on tume [[viskoossus|viskoosne]] vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu. Tõrvaks nimetatakse ka naftas ja bitumoidides sisalduvate suure molekulmassiga heteroühendite segu.
'''Tõrv''' on keeruka koostisega musta värvi [[orgaaniline aine|orgaaniline]] (süsinikku sisaldav) [[amorfsus|amorfne]] [[Aine (füüsika)|aine]], millel pole kindlat [[sulamistemperatuur]]i. [[Toatemperatuur]]il on tahke ja muutub vedelaks temperatuuridel, mis ületavad 200 C°.
 
Tõrv tekib kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete ([[puit]], [[turvas]], [[kivisüsi]] jm) [[kuivdestillatsioon]]il. Tõrv soojendamisel muutub vedelaks ja jahutamisel vähevoolavaks.
 
Vanasti valmistati [[puutõrv]]a tõrvaaugus või tõrvaahjus. Puid (vanad männikännud) kuumutati õhu juurdepääsuta ja välja valguv vedelik koosnes tõrvast, [[tärpentin]]ist ja kergematest lenduvatest [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]]. Tõrva [[keemine|keedeti]], et vedelad koostisosad lenduksid ja tõrv jahtunult [[tahkumine|tahkuks]], et seda oleks võimalik kasutada. Tõrva kasutati [[paat]]ide ja [[laev]]ade veekindlaks muutmiseks. Hiljem hakati majade katuseid tõrvama või kaeti katused [[tõrvapapp|tõrvapapiga]]. [[Puit|Puidust]] [[elektripost]]e ja [[raudteeliiper|raudteeliipreid]] [[immutamine|immutati]] kuumas tõrvas, et nad kauem [[mädanemine|mädanemisele]] vastu peaksid.
 
== Vaata ka ==
* [[puutõrv]]
* [[pürolüüs]]
* [[tõrvaahi]]