Väinameri: erinevus redaktsioonide vahel

Väinamere [[pindala]] on umbes 2200 km². Saari ja mandrit eraldavad üksteisest [[väin]]ad: [[Voosi kurk]] eraldab mandrit ja Vormsit, [[Hari kurk]] Vormsit ja Hiiumaad, [[Soela väin]] Hiiumaad ja Saaremaad, [[Väike väin]] Saaremaad ja Muhut ning [[Suur väin]] Muhut ja mandrit. Üle Väikese väina ehitati [[1894]]-[[1896]] Saaremaad ja Muhu saart ühendav 3,6 km pikkune [[Väikese väina tamm|tammtee]]. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee [[Soome laht|Soome lahe]] ja [[Liivi laht|Liivi lahe]] vahel. Selle ohtlikkusele viitab Suure väina sissepääsu juures asuva saare (nüüd [[Viirelaid|Viirelaiu]]) saare keskajast pärinev nimi Paternoster ([[Meieisapalve]] algussõnad [[ladina keel]]es "meie isa").

Sõjasadama rajamise tõttu [[Rohuküla|Rohukülla]] süvendati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel läbi väinade kulgevaid laevateid. Need tööd olid mahult suurimad taolised Tsaari-[[Venemaa Keisririik|Tsaari-Venemaal]]l üldse. Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid [[Kesselaid|Kesselaiu]] ja Muhu vahel ulatub sügavus 24 meetrini. Üle Väinamere kulgevad parvlaevaliinid, mis ühendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel. Keerulised navigatsioonitingimused ja vahelduv maastikupilt on teinud Väinamere populaarseks purjetajate seas ([[Muhu väina regatt]]). Väinamere peamine püügikala on [[räim]], teatud tähtsus on veel [[ahven]]al ja [[tuulehaug]]il.