Erinevus lehekülje "Tõrv" redaktsioonide vahel

Lisatud 25 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
P
'''Tõrv''' on keeruka koostisega musta värvi [[orgaaniline aine|orgaaniline]] (süsinikku sisaldav) [[amorfsus|amorfne]] [[Aine (füüsika)|aine]], millel pole kindlat [[sulamistemperatuur]]i. [[Toatemperatuur]]il on tahke ja muutub vedelaks temperatuuridel, mis ületavad 200 C°.
 
Vanasti valmistati tõrva[[puutõrv]]a tõrvaaugus või tõrvaahjus. Puid (vanad männikännud) kuumutati õhu juurdepääsuta ja välja valguv vedelik koosnes tõrvast, [[tärpentin]]ist ja kergematest lenduvatest [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]]. Tõrva [[keemine|keedeti]], et vedelad koostisosad lenduksid ja tõrv jahtunult [[tahkumine|tahkuks]], et seda oleks võimalik kasutada. Tõrva kasutati [[paat]]ide ja [[laev]]ade veekindlaks muutmiseks. Hiljem hakati majade katuseid tõrvama või kaeti katused [[tõrvapapp|tõrvapapiga]]. [[Puit|Puidust]] [[elektripost]]e ja [[raudteeliiper|raudteeliipreid]] [[immutamine|immutati]] kuumas tõrvas, et nad kauem [[mädanemine|mädanemisele]] vastu peaksid.
 
[[Tökat]] on [[kasetoht|kasetohust]] valmistatud tõrv, mida kasutati nii hobuse[[rakmed|rakmete]], nahksaapa- kui [[vanker|vankrimäärdena]] samuti [[suusk]]ade tõrvamiseks.
 
[[Puit]] koosneb põhiliselt [[tselluloos]]ist (30–60%), [[hemitselluloos]]ist (20-30%) ja [[ligniin]]ist (20–30%), [[okaspuu]]des on ka [[vaik]]u. Õli ja tõrva kui sellist pole olemas ei puidus, [[kivisüsi|kivisöes]] ega [[põlevkivi]] [[kerogeen]]is – need tekivad [[kõrgmolekulaarsed ühendid|kõrgmolekulaarsest]] orgaanilisest ainest kuumutamisel ilma hapniku juurdevooluta ([[utmine]]).
 
== Ajalugu ==