Lindanise lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Lahing |
Resümee puudub |
||
24. rida:
==Lahing==
Randunud vägi hõivas vastupanuta [[Lindanise linnus]]e, lammutas selle ja asus uut ehitama. Miks revalased vana linnust ei kaitsnud või oli see mingil põhjusel maha jäetud, pole selge. Küll asusid revalased ja harjulased kohe sõjaks valmistuma ja väge koguma, samal ajal väliselt sõbralikkust näidates ja vanemaid Taani kuninga juurde rahu tegema saates. Kuningas olevat neid uskuma jäänud, vanematele kingitusi jaganud ja nad ristida lasknud.<ref name=HLK /><ref name=Vahtre /> Teisalt on arvatud, et algselt rahu sõlmima saabunud lähimate piirkondade Revala vanemad tegid seda siiski siiralt, kuid ülejäänud maakonna vanemad sellega ei nõustud ja otsustasid sissetungijatele sõjaliselt vastu astuda.<ref>[[Marika Mägi]]. [https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=28741 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]].</ref>
Kolm päeva pärast vanemate lahkumist kuninga juurest ründas revalaste ja harjulaste vägi, mille suuruseks on Benninghoven hinnanud u 1000 (äärmisel juhul 2000) meest, õhtu eel ootamatult viiest eri suunast taanlaste laagrit. Lahingu täpne kuupäev (15. juuni) on märgitud ainult 16. sajandi Taani ajalookirjutaja [[Petrus Olai]] kroonikas ja see langeb kokku taanlaste 12. sajandil kuralaste üle saavutatud legendaarse võidu kuupäevaga, mistõttu on selle dateeringu õigsuses kaheldud. [[Henriku Liivimaa kroonika]] teate järgi, et eestlased ründasid taanlasi viiest küljest, on [[Paul Johansen]] oletanud, et lahingupaik võis olla [[Vana turg|Vanaturul]], kus hilisemast ajast on teada viis lõikuvat teed. See hüpotees aga ei arvesta, et 13. sajandil oli merevee tase kõrgem ja üks neist teedest vee all. Ka 1977. aasta väljakaevamised [[Vanaturu kael]]as ei leidnud märke tolleagsest kultuurikihist.<ref name=HLK /><ref name=Vahtre />
| |||