Erinevus lehekülje "Kohvikute päev" redaktsioonide vahel

P
kust kohvikute päevad alguse said, mis on ajalooline taust, ning millistes kohtades on taolist formaati veel kasutatud
P
P (kust kohvikute päevad alguse said, mis on ajalooline taust, ning millistes kohtades on taolist formaati veel kasutatud)
'''Kohvikute päev''' on mingis asulas, piirkonnas või suurema linna [[asum]]is korraldatav päev, mille käigus eraisikud peavad oma kodus või õues ajutisi [[kohvik]]uid, pakkudes külalistele tasulist söögi- ja joogipoolist. Mõnel pool võib kohvikute päev olla iga-aastane, teisal on see pigem ühekordne üritus.
 
Eestis said kohvikute päevad alguse Kärdlast 2007. aastal. Kärdla inimesi on juba ammust ajast kutsutud kohvilähkriteks. '''Kohvilähkrite''' nime pookisid Kärdla rahvale külge naaberkülade inimesed. Nad võtsid kodust kaugemale tööle minnes lähkriga hapupiima või kalja kaasa ja naersid vabrikurahvast, kelle igapäevaseks joogipooliseks peeti kohvi.
Eestis on kohvikute päevi korraldatud näiteks [[Aruküla]]s, [[Haapsalu]]s, [[Kiiu]]l, [[Kärdla]]s, [[Põltsamaa]]l ja [[Türi]]l, [[Tallinn]]as aga [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]] [[Uue Maailma päevad]]e raames.
 
Eestis on kohvikute päevi korraldatud näiteks [[Aruküla]]s, [[Elva|Elvas]] ([[Haapsalu]]s, [[Keila|Keilas]], [[Kiiu]]l, [[Kärdla]]s, [[Peetri (Rae)|Peetris]], [[Põltsamaa]]l, [[Saue|Sauel]], [[Setumaa|Setumaal]], [[Soomaa rahvuspark|Soomaal]], [[Tõrva|Tõrvas]] ja [[Türi]]l, [[Tallinn]]as aga [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]] [[Uue Maailma päevad]]e raames ning [[Kalamaja]]<nowiki/>s Kalamaja päevade raames.
 
[[Pilt:Aruküla kohvikutepäeva avamine 2013.jpeg|pisi|tühi|Raasiku vallavanem Aare Ets avab Aruküla kohvikutepäeva esimeste kohviveski pööretega. Sarnaselt avatakse kohvikutepäev traditsiooniliselt ka Kärdlas, kus esimeseks jahvatajaks on linnapea.]]
41

muudatust