Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 6 baiti ,  13 aasta eest
P
resümee puudub
Savikilt koosneb valdavalt [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatseist]] [[Purdsete|purdsetteist]]. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda ([[aleuriit]] ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka [[Kildalisus|kildalise]] [[Tekstuur (petroloogia)|tekstuuri]] olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta [[mudakivim]]eist.
 
Koostismineraalidest domineerivad [[savimineraal]]id, [[kvarts]] ning [[päevakivi]]d. Lisaks võib savikilt sisaldada ka [[KarbonaadidKarbonaatsed (mineraloogia)mineraalid|karbonaatseid]] [[mineraal]]e ([[kaltsiit]], [[dolomiit]], [[sideriit]]), [[SulfiididSulfiidsed (mineraloogia)mineraalid|sulfiide]] ([[püriit]], [[markasiit]]), [[Raud|rauaoksiide]] ([[hematiit]], [[götiit]]) ning [[kerogeen]]i.
 
Savikildad on väga tähtsad [[kivim]]id, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega [[settekeskkond]]ades. Savi ja aleuriit [[Settimine|settivad]] väheliikuva [[Vesi|veega]] [[veekogu]]des. Näiteks [[Meri|meredes]], mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks [[Laine (vesi)|lainetuse]] mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka [[Järvesete|järve-]] või [[Jõesete|jõesetteist]]. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos [[liivakivi]] või [[lubjakivi]]ga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.
15 887

muudatust