Reovesi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Reovesi''' on [[vesi]], mis on [[reostus|reostunud]] inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes ([[olmereovesi]]) janing tööstuses ningja põllumajanduses (ühine nimetus [[tootmisreovesi]]). Ka [[sademevesi]] võib muutuda reoveeks, kui see kas õhus või äravoolupindadel saastub .<ref name="ÖL">[[Ökoloogialeksikon]]. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>. Reovees ületab saasteainete hulk lubatud piirnorme ning seetõttu tuleb see enne looduslikku veekogusse juhtimist puhastada. Eemaldamaks reoveest [[reoained|reoaineid]] ja ebasoovitavaid organisme, et selle saaks ohutult keskkonda juhtida, rakendatakse [[reoveepuhastus]]t. [[Heitvesi]] on puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning see suunatakse suublasse, milleks tavaliselt on looduslik veekogu.<ref name="Clescerl">Clescerl, Leonore S.(Editor), Greenberg, Arnold E.(Editor), Eaton, Andrew D. (Editor). Standard Methods for the Examination of Water and Wastewater (20th ed.) American Public Health Association, Washington, DC. ISBN 0-87553-235-7. This publication is also available on CD-ROM and online by subscription.</ref>

Koht, kuhukus reovesi tekib, on [[reostusallikas]]. Reostusallikad jagatakse kaheks.

[[Hajureostus]] on keskkonnareostus, mille täpset asukohta ei ole võimalik määrata, sest reostusallikaid on palju ja nad on väikesed. Tavaliselt jõuab hajureostus veekogudesse pinnase või õhu kaudu. Kõige suuremaks hajureostuse tekitajaks on põllumajandus. Põllumajanduses kasutatavad väetised ja taimekaitsevahendid jõuavad tuule ning sademete abiga veekogudesse. Lisaks sellele tekitavad hajureostust autod ja veesõidukid, eriti sellised, mille tehnoseisund ei vasta nõuetele. Väiksemateks reostusallikateks on maha visatudmahavisatud prügi, talvel teedele puistatav sool või korrast ära ahjud.

Reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides ning arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. [[Biokeemiline hapnikutarve|Biokeemilist hapnikutarvet]] (BHT) väljendatakse milligrammides ning see näitab hapniku hulka, mis kulub mikroobidel, et lagundada ühes liitris vees olevat orgaanilist ainet seitsme päeva jooksul. [[Reoveepuhasti]] rajamisel määrab esialgse reostuskoormuse reguleeriva loa väljastaja. Reoveepuhasti reostuskoormus määratakse veeproovide analüüsi ja vooluhulga mõõtmise tulemuste alusel. Reoveepuhastil, mille reostuskoormus on 2000 või rohkem inimekvivalenti, määratakse reostuskoormus kord aastas. Reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud proovi ühe nädala jooksul. Vajalike proove ei tohi võtta vihmavalingu ajal. <ref name="seadus">https://www.riigiteataja.ee/akt/113062013013</ref>

* sademevesi, mis on kogutud hoovidest või maakohtades asuvatelt katustelt, ei sisalda tavaliselt õlisid võiega teisimuid kahjulikke aineid;

* jõgede vesi, milles leidub suurel hulgal mikroobe;

* Vesivesi (95 protsenti);

* tahked suured esemed: mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid, nõelad, surnud loomad, laste mänguasjad;

Reovee puhastamiseks on erinevaid võimalusi: bioloogiliselt, keemiliselt või füüsikalis-keemiliselt. TavalisetTavaliselt kasutatakse mitut puhastusmeetodit korraga.

Väiksemates reoveepuhastites ja piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud, saab bioloogiliseks puhastamiseks kasvatada kiirekasvulisi taimi ehk energiavõsa. Sellisel juhul juhitakse reovesi pinnasfiltrisse, millel kasvavad taimed ja nende juurtel olevad mikroobid toimivad bioloogilise puhastina- – kasutavad reovees leiduvad toitained ära oma elutegevuseks.

Eramud, kus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, peavad samuti oma reovett enne loodusesseloodusse juhtimist puhastama. Selleks on kaks võimalust. Esiteks võib reovee koguda vastavasse mahutisse, mida paakauto tühjendab. Teiseks võimaluseks on [[omapuhasti]] rajamine, mis peab olema kooskõlastatud ja vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud reovee puhastamise nõuetele.

Esiteks peab eramus tekkiv reovesi läbima septiku. [[Septik]] on kinnine mahuti, mille põhja settib heljum ja selles olevat orgaanilist ainet lagundavad mikroobid anaeroobselt. Septikus eelpuhastatud reovesi juhitakse kas läbi pinnasfiltri suublasse või imbsüsteemi. Parem omapuhasti on valmis- või kompaktpuhasti. Sellises puhastis toimuvad kõik reovee puhastamisetapid ühes kinnises süsteemis ning loodusesseloodusse juhitakse puhas heitvesi.

Kanalisatsiooni ei tohi kindlasti valada kemikaale, happeid, aluseid, õli, bensiini, mürgiseid aineid ega muid ohtlikke aineid. Sellised ained võivad viia bioloogilist puhastust läbi viivate mikroorganismide hukuni. Puhastis elavate mikroorganismide hukkumine viib selleni, et reoveepuhasti lõpetab oma töö. Lisaks sellele ei ole olmeveepuhastid valmis eemaldama äärmuslikke kemikaale ja seega võivad need sattuda loodusesseloodusse. <ref name="Ader" />

Reovee puhastamine ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, piirmäärad ning nende nõuete kontrollimise meetmed on kinnitatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52), muudetud direktiiviga 98/15/EÜ (EÜT L 67, 7.3.1998, lk 29–30).