Reovesi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:2012-05-28 Fotoflug Cuxhaven Wilhelmshaven DSCF9867 (crop).jpg|pisi|Aerofoto Saksamaal [[Cuxhaven]]is asuvast [[reoveepuhastusjaam]]ast]]
'''Reovesi''' on [[vesi]], mis on [[reostus|reostunud]] inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes ([[olmereovesi]])
== Reostusallikad ==
Koht,
=== Hajureostus ===
[[Hajureostus]] on keskkonnareostus, mille täpset asukohta ei ole võimalik
=== Punktreostus ===
[[Punktreostus]] on keskkonnareostus, mille konkreetne asukoht on teada. Punktreostusallikaks võib olla kodumajapidamine, sealaut, tööstusettevõte või mõni muu vett kasutav koht. Punktreostusallikates tekkinud reovett on võimalik puhastada ja seega ennetada loodusliku vee saastumist. <ref name="Ader"> {{Viide| perekonnanimi1 =Ader| eesnimi1 =Arne| perekonnanimi2 =Tartes| eesnimi2 =Urmas | pealkiri =Veeteemaline õpimapp | aasta =2014 | leheküljed =40-43 | url =http://www.keskkonnaamet.ee/public/Veeteemaline_6pimapp_veebi.pdf | }}</ref>
=== Reostusallika reostuskoormus ===
Reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides ning arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. [[Biokeemiline hapnikutarve|Biokeemilist hapnikutarvet]] (BHT) väljendatakse milligrammides ning see näitab hapniku hulka, mis kulub mikroobidel, et lagundada ühes liitris vees olevat orgaanilist ainet seitsme päeva jooksul.
== Päritolu ==
20. rida:
* keptiku leke;
* pesuvesi (vesi, mida on kasutatud inimese, põranda, riiete jne. pesuks), nimetatakse ka [[hallveeks]];
* sademevesi, mis on kogutud hoovidest või maakohtades asuvatelt katustelt, ei sisalda tavaliselt õlisid
* [[põhjavesi]], mis on imbunud reovette;
* kodumajapidamisest üle jäävad vedelikud (praadimisõli, joogid, värvid, pesuvahendid jne);
* linnast pärit [[sademevesi]], mis sisaldab näiteks diislit, õlisid, metallosakesi jne;
* mereveest, sisaldades rohkelt soolasid ja mikroobe;
* jõgede vesi,
* inimtekkelised vedelikud (illegaalselt kasutatud pestitsiidid, vanaõlid jne);
* maantee kanalisatsioon (sisaldab õlisid, metallosakesi, rehvi jääke);
32. rida:
== Reovee komponendid ==
Reovees sisalduvad komponendid varieeruvad suuresti. Alljärgnevalt on välja toodud osaline nimekiri sellest, mida reovesi võib sisaldada:
*
* [[patogeenid]], näiteks viirused, bakterid, parasiitsed ussid;
* [[mitte-patogeensed bakterid]];
40. rida:
* lahustuv orgaaniline materjal: meresool, ammoniaak, tsüaniid, vesiniksulfiid;
* loomadest väikesed kalad, algloomad, putukad, lülijalgsed;
* tahked suured esemed: mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid, nõelad, surnud loomad, laste mänguasjad;
* gaasid nagu metaan, süsinikdioksiid;
* emulsioonid, näiteks värvid, liimid, emulgeeritud õlid, juuksevärvid;
47. rida:
== Reovee puhastamine ==
Reovee puhastamiseks on erinevaid võimalusi: bioloogiliselt, keemiliselt või füüsikalis-keemiliselt.
Reovee puhastamise esimene etapp on mehaaniline puhastamine, mille käigus vastava võre abil eemaldatakse suuremad tahked osakesed, näiteks liiv, õli, muda. Lisaks võrele kasutatakse mehaaniliseks puhastamiseks liiva- ja rasvapüüdurit.
55. rida:
Kolmas etapp järgneb juhul, kui lämmastik- ja fosforühendeid on peale bioloogilist lagundamist ikka üle lubatud normi. Selles etapis rakendatakse füüsikalis-keemilisi puhastusvõtteid. Lämmastiku tõhusaks eraldamiseks on [[denitrifikatsiooni protsess]], mille käigus nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasiliseks lämmastikuks.<ref >Atkins Peter, Jones Loretta,Burk Peeter.Keemia alused:teekond teadmiste juurde. 2012 </ref> Üleliigsest fosforist vabanemiseks lisatakse reoveele kemikaale, mis seovad fosfori mittelahustuvatesse sooladesse. Fosfori- ning lämmastikühendite eemaldamist reoveest nimetatakse ka [[süvapuhastamiseks]].
Väiksemates reoveepuhastites ja piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud, saab bioloogiliseks puhastamiseks kasvatada kiirekasvulisi taimi ehk energiavõsa. Sellisel juhul juhitakse reovesi pinnasfiltrisse, millel kasvavad taimed ja nende juurtel olevad mikroobid toimivad bioloogilise puhastina
2013. aasta seisuga oli Eestis 1143 reoveepuhastit.
=== Omapuhasti ===
Eramud, kus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, peavad samuti oma reovett enne
Esiteks peab eramus tekkiv reovesi läbima septiku. [[Septik]] on kinnine mahuti, mille põhja settib heljum ja selles olevat orgaanilist ainet lagundavad mikroobid anaeroobselt.
=== Reovee sete ===
67. rida:
=== Ohtlikud ained reovees ===
Kanalisatsiooni ei tohi kindlasti valada kemikaale, happeid, aluseid, õli, bensiini, mürgiseid aineid ega muid ohtlikke aineid. Sellised ained võivad viia bioloogilist puhastust läbi viivate mikroorganismide hukuni. Puhastis elavate mikroorganismide hukkumine viib selleni, et reoveepuhasti lõpetab oma töö. Lisaks sellele ei ole olmeveepuhastid valmis eemaldama äärmuslikke kemikaale ja seega võivad need sattuda
=== Seadusandlus ===
Reovee puhastamine ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, piirmäärad ning nende nõuete kontrollimise meetmed on kinnitatud Euroopa Nõukogu direktiiviga
Eesti Vabariigis kehtiv määrus on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga ning määrus kehtestatakse veeseaduse § 24 lõike 2 alusel.<ref name="seadus" />
|