Nõukogude Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

'''Nõukogude Eesti''' oli ''de facto'' [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] võimu aluse maa-ala endises [[Eestimaa kubermang]]us mitteametlik nimetus (ametlikku ei olnud). [[5. november|5. novembril]] [[1917]], 2 päeva enne [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[Petrograd]]is, haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele alluv [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] eesotsas [[Jaan Anvelt]]iga [[Tallinna]]s võimu. [[8. november|8. novembril]] [[1917]] kuulutas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] end kõrgeimaks võimuks [[Eestimaa]]l.

 

 

[[28. november|28. novembril]] 1917 kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ennast kõrgeimaks võimuks Eestis. [[19. veebruar]]il [[1918]]. a moodustas Maanõukogu Vanematekogu [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada Eesti iseseisvuse manifest. [[24. veebruar]]il 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]]. Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] eesotsas [[Konstantin Päts]]iga. Välisministri kohuseid täitis [[Jaan Poska]].

 

 

[[24. veebruar]]il [[1918]] enne Saksa vägede poolt Tallinna vallutamist lahkusid Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmed läbi Soome [[Nõukogude Venemaa]]le.