Burgundid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}}
[[Pilt:Roman Empire 125.png|pisi|320px|Rooma riik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117-38117–38); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes siis asustasid piirkonda ''Viadua'' ([[Odra]]) ja ''Visula'' ([[Wisła]]) jõgede vahel (Poolas).]]
'''Burgundid''' ([[ladina keel]]es ''Burgundiōnes''; [[vanapõhja keel]]es ''Burgundar''; [[vanainglise keel]]es ''Burgendas''; [[kreeka keel]]es ''Βούργουνδοι'') olid [[idagermaani keeled|idagermaani]] [[Germaanlased|hõim]], mis võis rännata mandriMandri-Skandinaaviast [[Bornholm]]i saarele, mille vana nimekuju [[vanapõhja keel]]es oli ''Burgundarholmr'' (burgundide saar), ja sealt edasi mandriMandri-Euroopasse.
 
== Nimi ==
12. rida:
Burgundide Skandinaavia päritolu leiab toetust kohanimetõendites ja arheoloogilistes tõendites (Stjerna) ning paljud peavad seda õigeks (näiteks Musset). Võimalik, kuna Skandinaavia oli varajaste Rooma allikate silmapiiri taga, sealhulgas [[Tacitus]]e (kes mainib vaid ühte Skandinaavia hõimu, [[svealased|Suiones]]); Rooma allikad ei maini, kust burgundid tulid, ja esimesed Rooma viited paigutavad nad [[Rein]]ist itta (''inter alia'', [[Ammianus Marcellinus]]). Varajased Rooma allikad peavad neid lihtsalt veel üheks idagermaani hõimuks.
 
''Viikingipoja Thorsteini saagas'' (''[[Þorsteins saga Víkingssonar]]'') asus Veseti saarel või laiul (holm), mida kutsuti Borgundi laiuks, s.o. Bornholm. [[Alfred Suur]]e ''[[Orosius]]e'' tõlge kasutab nime ''Burgenda land''. Poeet ja varajane mütoloog [[Viktor Rydberg]] (1828 - 18951828–1895) (''Fädernas gudasaga'') kinnitas varakeskaegsest allikast, ''[[Sigismund (Burgundia)|Vita Sigismundi]]'', et alles suuline traditsioon oli Skandinaavia päritolu.
 
Umbes aastal 250 kadus [[Bornholm]]i (burgundide saare) rahvastik suures osas saarelt. Enamikku kalmistuid enam ei kasutatud ja nendes, mida veel kasutati, oli vähe matuseid (Stjerna).
18. rida:
Aastal 369 küsis keiser [[Valentinianus I]] burgundidelt abi oma sõjale teise germaani hõimu, [[alemannid]]e vastu. Sel ajal elasid burgundid 6. sajandi keskpaiga [[Goodid|goodi]] ajaloo uurija, [[Jordanes]]e järgi arvatavasti [[Wisła]] basseinis. Millalgi pärast sõda alemannide vastu löödi burgunde [[gepiidid]]e kuninga [[Fastida]] poolt lahingus ning nad allutati ja peaaegu hävitati.
 
Umbes 40 aastat hiljem ilmusid burgundid taas. Pärast [[Stilicho]] vägede väljaviimist võitluseks [[Alarich I]] [[Läänegoodid|läänegootidega]] aastatel 406-408406–408 ületasid põhjapoolsed hõimud Reini ja sisenesid seoses germaanlaste migratsiooniga (''[[Suur rahvasterändamine|Völkerwanderung]]'') keisririiki. Nende seas olid [[alaanid]], [[vandaalid]], [[sueebid]] ja võibolla burgundid. Osa burgunde liikus lääne poole ja asus [[Reini org]]u. Teine osa burgunde jäi maha oma endisele kodumaale Odra ja Wisła jõgede vahele, et moodustada aastaks 451 kontingent [[Attila]] [[hunnid]]e armees.
 
=== Esimene kuningriik ===
25. rida:
Vaatamata oma uuele staatusele [[föderaadid|föderaatidena]] muutusid burgundide reidid Rooma [[Gallia Belgica]] provintsi väljakannatamatuks ja lõpetati halastamatult aastal 436, kui Rooma kindral [[Aëtius]] kutsus kohale [[hunnid]]est palgasõdurid, kes vallutasid Reinimaa kuningriigi (koos selle pealinna, vana keldi-rooma asulaga Borbetomagus/Worms) aastal 437. Gundahar tapeti võitluses, teadaolevalt koos enamuse burgundide hõimuga.
 
Wormsi ja burgundide kuningriigi hävitamine hunnide poolt muutus kangelaslike legendide subjektiks, mis hiljem koondati "[[Nibelungide laul]]u" - sellel põhineb [[Richard Wagner|Wagneri]] "[[Nibelungi sõrmus]]" - kus kuningas Gunther ja kuninganna [[Brynhildr|Brünhild]] pidasid Wormsis õukonda ja [[Sigurd|Siegfried]] kosis Kriemhildi (vanapõhja allikates olid nimed ''Gunnar'', ''Brynhild'' ja ''Gudrún''). Tegelikult põhineb "Nibelungide laulu" ''Etzel'' "[[Attila]]l".
 
=== Teine kuningriik ===
[[Pilt:Map Burgundian Kingdom EN.png|pisi|Teine burgundide kuningriik aastatel 443 kuni 476443–476]]
 
Allikates mittenimetatudnimetamata põhjustel anti burgundidele teistkordselt föderaatide staatus ja aastal 443 asustati nad Aëtiuse poolt ''Sapaudia'' piirkonda. Kuigi täpne geograafia pole teada, vastab ''Sapaudia'' tänapäeva [[Savoia]]le, ja burgundid elasid arvatavasti ''Lugdunumi'' ([[Lyon]]) lähedal. Uus kuningas [[Gundioch]] (või ''Gundowech''), eeldatavasti Gundahari poeg, hakkas valitsema pärast oma isa surma. Gundioch valitses Saône, Dauphiné, Savoie alasid ja osa Provence'ist. Ta tegi [[Vienne (Isère)|Vienne'i]] Burgundia kuningriigi pealinnaks. Kokku valitses kaheksa Gundahari dünastiast burgundide kuningat, kuni kuningriik frankide poolt aastal 534 vallutati.
 
Rooma liitlastena selle viimastel aastakümnetel võitlesid burgundid aastal 451 kõrvuti [[Aëtius]]e ja läänegootide konföderatsiooniga ning teistega [[Katalaunia lahing]]us (ka "lahingus Katalaunia väljadel") [[Attila]] vastu. Liit burgundide ja läänegootide vahel näis olevat tugev, kui Gundioch ja tema vend Chilperich I liitusid [[Theoderich II]]-ga Hispaanias võitluseks sueebide vastu aastal 455.
41. rida:
Aastal 457 kukutas Ricimer veel ühe keisri, [[Avitus]]e, tõstes troonile [[Maiorianus]]e. See uus keiser osutus Ricimerile ja burgundidele kasutuks. Aasta pärast seda sündmust võttis Maiorianus burgundidelt maad, mille need said kaks aastat varem. Pärast edasiste iseseisvuse märkide näitamist mõrvati ta Ricimeri poolt aastal 461.
 
Kümme aastat hiljem, aastal 472, sepitses Ricimer - kes nüüd oli läänekeiser [[Anthemius]]e väimees - üheskoos Gundobadiga oma äia tapmist; Gundobad lõi keisril pea maha (ilmselt isiklikult). Ricimer nimetas siis keisriks [[Olybrius]]e; mõlemad surid üllatuslikult mõne kuu jooksul loomulikku surma. Näib, et Gundobad asus siis oma onu järglaseks kui patriits ja kuningategija, ja tõstis troonile [[Glycerius]]e.
 
Aastal 474 näis Burgundia mõju keisririigi üle lõppevat. Glycerius kukutati [[Julius Nepos]]e kasuks ja Gundobad läks tagasi Burgundiasse, oletatavasti seoses oma isa Gundiochi surmaga. Sel ajal või veidi hiljem jagati Burgundia kuningriik Gundobadi ja tema vendade Godegiseli, Chilperich II ja Godomar I vahel.
52. rida:
Kas Gundobad ja Chlodowech tasandasid oma erimeelsusi või Gundobad sunniti Chlodowechi varasema võiduga mingit liiki vasallsõltuvusse, kuid Burgundia kuningas aitas franke aastal 507 nende võidus läänegootide [[Alarich II]] üle.
 
Murrangulisel ajal, millalgi aastatel 483-501483–501, asus Gundobad koostama ''Lex Gundobada'' (vaata allpool), andes välja esimese poole, mis tehtud ''Lex Visigothorum'' järgi. Pärast oma võimu kindlustamist, aastast 501 kuni oma surmani aastal 516, andis Gundobad välja teise poole oma seadustest, mis oli palju rohkem burgundlik.
 
==== Teise kuningriigi langus ====
[[Pilt:Map Burgundian Kingdom 2 EN.png|pisi|Burgundia Frangi riigi osana aastatel 534 kuni 843534–843]]
Burgundid laiendasid oma võimu üle Kagu-[[Gallia]]; see on, Põhja-Itaalia, Lääne-Šveits ja Kagu-Prantsusmaa. Aastal 493 abiellus frankide kuningas [[Chlodowech I]] Burgundia printsessi [[Chrodechild]]iga (Chilperichi tütar), kes pööras ta katoliku usku.
 
67. rida:
Burgundid jätsid maha kolm [[seadustekogu]], ühed kõige vanemad germaani hõimude seas.
 
'''"[[Lex Burgundionum|Liber Constitutionum sive Lex Gundobada]]"''', tuntud ka kui "''Lex Burgundionum"'' või lihtsamalt "''Lex Gundobada"'' või "''Liber"'', anti välja mitmes osas aastatel 483 kuni 516483–516, peamiselt Gundobadi poolt, kuid ka tema poja Sigismundi poolt. See oli burgundide tavaõiguse kirjapanek ja tüüpiline paljudele germaani seaduskogudele sellest ajast. Eriti oli "''Liber"'' laenatud "''[[Lex Visigothorum]]''ist" ja mõjutas hilisemat "''[[Lex Ripuaria]]''t". ''Liber'' on üks tolleaegse Burgundia elu, samuti selle kuningate ajaloo algallikaid.
 
Nagu paljudel germaani hõimudel, võimaldas burgundide õigus eraldi seaduste väljaandmist erinevatele rahvastele. Seega, lisaks "''Lex Gundobada''le" andis Gundobad välja ka seadustekogu ka Burgundia kuningriigi roomlastest alamatele,; selle pealkiri oli "''[[Lex Romana Burgundionum]]"''.
 
Lisaks eelnevateleeelmistele seaduskogudeleseadustekogudele avaldas Gundobadi poeg Sigismund hiljem "''Prima Constitutio"''.
 
== Vaata ka ==