Erinevus lehekülje "Vene-Rootsi sõda (1495–1497)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Vene-Rootsi sõda (1495–1497)''' oli sõda [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel valduste pärast [[Soome]]s ja [[Karjala]]s aastatel 1495–1497.
 
Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungil idasuunal ]]toimus 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i poolt juhitavatejuhitud Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal [[Käkisalmi kindlus|kindluse]] ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid novgorodlasteNovgorodi väed rootsiRootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhja pool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Põhjalaht|Põhjalaheni]].
 
[[Pilt:Pähkinäsaaren rauha.png|left|pisi|200px|Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aastal Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]]]
Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]u. Novgorodi valdusse jäid [[Ingerimaa]]l, [[Vadja viiendik]]us [[Käkisalmi]] [[kirikukihelkond|kirikukihelkonna]] (vene ''[[:ru:Корельский уезд|Корельский уезд]]'') [[pogost]]id: Ilomantsi (''Иломанский погост''), Kaupungin ehk [[Räisälä]] (''Городенский''), Kurkijoki (''[[:ru:Кирьяжский погост|Кирьяжский]]''), Rautu (''Ровдужский''), Sakkola (''Саккульский''), Salmi (''Соломянский''), Sortavala (''Сердовольский'').
 
Rootsi valdustesse [[Karjala]]s jäid [[Karjala kannas]]el ja [[Laadoga]]st põhjasuunal:põhjas [[Äyräpää]] (''Огребу''), [[Jääski]] (''Яаски'', rootsi ''Jäskis'') ja [[Savo]] (''Севилакша'', rootsi ''Savolax'') pogostid.
[[Pilt:Karjala kaart.jpg|thumb|300px|Karjala ajaloolised osad]]
 
Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes [[Ivangorodi kindlus]]e ehitamisega 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning [[1493]]. aastal Rootsi vaenlase Norra ja [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] [[Taani kuningas|kuninga]] (1481–1513) ja [[Kalmari unioon]]i [[monarh]]i [[Hans]]uga.
 
[[1495]]. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valdusi Soomes. [[30. november|30. novembril]] [[1495]] saavutasid end kaitsnud soomlased [[Viiburi kindlus]]e ülema [[Knut Posse]] juhtimisel veneVene vägede üle võidu.
 
[[1496]]. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi [[Karjala]] ja [[Savo]], [[Häme]]ni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid rootsiRootsi väed sõjaretkele ning purustasid [[1496]]. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse [[Ivangorod]]i.
 
[[1497]]. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.
123 035

muudatust