Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
26. rida:
|veebileht =
}}
'''Saksa ordu''' ehk '''Teutooni ordu''', ametliku nimega '''Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu''' ([[saksa keel]]es ''Deutscher Orden'', ametlikult ''Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem''; [[ladina keel]]es
Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast [[Templiordu]]t ja [[Ristija Johannes]]ele pühendatud [[Hospitaliitide ordu]]t (tänane [[Malta Ordu]]).
==Nimi==
Organisatsiooni nimi
*[[ladina keel]]es (organisatsioon loodi algselt [[katolik kirik|katoliku kiriku]] usuorganisatsioonina): ''Fratrum Theutonicorum ecclesiae Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum'', ''Ordo domus Sanctae Mariae Teutonicorum in Jerusalem'', levinud lühendatud nimevariant ''Ordo Theutonicorum'';
*[[saksa keel]]es: ''Bruder und Schwestern vom Deutschen Haus Sankt Mariens in Jerusalem'', lühivariant ''Der Teutschen Orden
*[[tšehhi keel|tšehhi]] ja [[poola keel]]es: ''Ordo Teutonicus;''
*[[vene keel]]es: ''Тевтонский Орден''.
40. rida:
Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister (magister) (saksa keeles ''Meister''), hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] (saksa keeles ''Gross Meister'').
{{Vaata|Saksa ordu kõrgmeister}}, ''[[Saksa ordu kõrgmeistrite loend|kõrgmeistrite loend]]''
Ordu sõjaväe juhatajat, kes juhatasid peamiselt [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]]
{{vaata|Saksa ordu suurmarssalite loend}}
50. rida:
===Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel===
Esialgu omas Saksa ordu
Saksa Ordu esimesed valdused väljaspool Palestiinat asusid Lõuna-Itaalias, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik Püha Maa kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna-Itaalia oli kuni [[14. sajand]]ini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning [[Apuulia]]s ning [[Sitsiilia]]s, olid suurimad [[Palestiina]]sse suundumiseks kasutatavad sadamad: [[Bari]], [[Barletta]], [[Brindisi]] ja [[Messina]]. Itaalias andis Saksa ordule esimesed valdused [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aastal: [[Palermo]] linnas asuva [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] mahajäetud kloostri ja maavaldused [[Apuulia]]s. Orduvennad asusid seega [[Sitsiilia]]sse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused: orduvennad olid vabastatud enamikust [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]] kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende meistri Palermos.
|