Armeenlased Osmanite riigis: erinevus redaktsioonide vahel

[[1909]]. aastal toimus järjekordne armeenlaste massiline hävitamine. Armeenia poliitilised organisatsioonid püüdsid meeleheitlikult saavutada rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ja sekkumist, saavutades lõpuks [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] sekkumise.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes asusid [[türklased]] peagi lahendamaarmeenlasi nn armeenia küsimust, pagendades armeenlasedpagendama [[Väike-AasiastAasia]]st. 1915. aastal jätkas [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjavägi pealetungi Kirde-Türgis[[Anatoolia]]s. Selles toetasid teda Armeenia vabatahtlike üksused ja ka mõnedosa Osmanite riigis elavadelavaid armeenlasedarmeenlasi. Seetõttu võttis TürgiOsmanite valitsus, kes kartis, et kohalikud armeenlased lähevad massiliselt Venemaa poolele üle, vastu [[Tehciri seadus]]e armeenlaste deporteerimiseks rindelähedastelt aladelt. Ehkki seaduses polnud armeenlasi mainitud, algas selle põhjalalusel [[armeenlaste genotsiid]]. [[24. aprillilaprill]]il [[1915]] arreteeriti armeenia intellektuaalid. Üks neist oli tunnustatud kirjanik [[Eruhan]]. Armeenlastest sõdurid, kes olid teeninud TürgiOsmanite sõjaväes, kutsuti sõjaväkke tagasi ja lasti maha. Naised, lapsed ja vanurid pagendati [[Süüria kõrb]]esse. Ühtlasi käskis siseminister [[Mehmed Talat]] vahistada ja hukata armeenlaste kogukonna juhid mujal Türgisriigis. Armeenlased tõrjuti oma ajalooliselt kodumaalt Ida-TürgisAnatoolias välja ning hävitati suures osas füüsiliselt. Genotsiidi tulemusel hukkus aastatel 1915–19171915–[[1917]] eri andmetel 600 000–1,5 miljonit inimest. Hävitati tuhanded armeenia kirikud ja koolid [[Anatoolia]] aladel (st kuus Armeenia provintsi või Lääne-Armeenia) aladel. Tekkis nn "nähtamatute armeenlaste kogukond": – inimesed, kes loobusid oma identiteedist ja kultuurist, et ellu jääda. Paljud armeenlastest, kes pääsesid tänu türklaste ja kurdide abile, põgenesid Venemaa Armeenia aladele või teistesse [[Lähis-Ida]] maadesse. Armeenlasi aitasaitasid päästa ja edasi elada erinevatepaljude maade misjonärid, ka [[Haapsalu]]st pärit [[Hedwig Büll]].

1917. aastal püüdsid [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]] ja [[Gruusia]] moodustada [[Taga–Kaukaasia vabariikivabariik]]i. See ebaõnnestus ning [[1918]]. aastal kuulutati välja [[Armeenia Demokraatlik Vabariik|Armeenia ehk Jerevani vabariik]]. Iseseisvus kestis kaks aastat, kuni [[1920]]. aastal jagasid [[Nõukogude Venemaa]] ja Osmanite riik Armeenia omavahel, säilitades endised piirid. [[1922]]. aastal liideti Armeenia [[Taga-Kaukaasia SFNV|Taga-Kaukaasia Nõukogude Vabariigiga]].

Armeenia kogukonna igapäevaelu OttomaniOsmanite impeeriumiriigi lõpu aegadellõpuaegadel kujutasid vanad postkaardid, mis on nüüd kokku kogutud ja raamatuksraamatuna vormistatudvälja antud.<ref>[http://www.armeniapedia.org/wiki/Osman_K%C3%B6ker]</ref> Postkaartidel on säilitatudtalletatud armeenlaste elu mitme sajandi vältel: armeenlased tööl, armeenia kirikud, tehasedtöökojad, kauplusedpoed, elu kodudes ja koolides, armeenia arhitektide loodud avalikud hooned, mošeed[[mošee]]d ja linnavaated.<ref>http://www.reporter.am/go/article/2009-10-02-once-upon-a-time-in-turkey</ref>

Helilooja [[Alexander Spendiarjan]] lõi aastatel 1918–1928 rahvusliku ooperi "[[Almast (ooper)|Almast]]", mis käsitleb Armeenia vastupanu Pärsia vallutusretkedele 18. sajandil. Selle esiettekanne toimus [[1930][. aastal.