Vikipeedia

Armeenlased Osmanite riigis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Dexbot (arutelu | kaastöö)
10 796 muudatust
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
P parandasin skripti abil kriipsud
1. rida:
 
'''Armeenlased''' olid '''[[Osmanite riik|Osmanite Türgis]]''' ehk (Ottomani impeeriumis) üks suuremaid vähemusrahvusi. Erinevalt islamiusulistest türklastest kuulusid nad kas [[autokefaalsus|autokefaalsesse]] [[Armeenia Apostellik Kirik|Armeenia Apostellikku Kirikusse]], [[Armeenia Katoliku Kirik]]usse või [[Armeenia Protestantlik Kirik|Armeenia Protestantlikku Kirikusse]]. 19. sajandi lõpuni kuulusid nad [[Türgi]] juriidilises terminoloogias Armeenia ''[[millet]]''<nowiki>'</nowiki>isse -– usulis-kultuurilisse [[omavalitsus]]se, mil oli ka omaette [[kohtusüsteem]].
 
Armeenlaste asuala on ajalooliselt paiknenud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere vahelisel alal. [[Armeenlased]] kujunesid põlisasukate segunemisel sküüdi jt hõimudega omaette rahvaks hiljemalt 4. sajandil eKr. Aastal 301 võttis Armeenia esimese riigina vastu kristluse. Armeenlastest said kristlased (monofüsiidid), enamjaolt kuuluvad nad Armeenia Apostlikku Kirikusse. [[Armeenia]] on küll olnud iseseisev riik, kuid enamuse ajast pidanud elama võõrvallutajate võimu all.
19. rida:
14. sajandi lõpul ründasid Egiptuse mamelukid, tatarlased, järgnevatel sajanditel türklased ja pärslased. 1375.a. vallutasid Egiptuse mamelukid [[Kiliikia kuningriik|Kiliikia kuningriigi]] pealinna, 1374. aastal kroonitud Armeenia viimane kuningas [[Levon VI]] põgenes ja suri 1393. aastal [[Pariis]]is. Kolmel korral impeeriumi valdustesse tunginud [[Timur]] lasi elusalt matta tuhandeid armeenia sõdureid ja hobusekapjade all surmata armeenia lapsi.[[Pilt:Khatchkar at Goshavank Monastery in Armenia.jpg|pisi|paremal|Kuulus hatškar, asukoht Gošavank, nikerdatud 1291. a. kunstnik Poghosé poolt]]
 
13-1413–14. sajandil oli ajaloolise Armeenia kõrgkoolides kõrgelt arenenud loodusteaduste ja meditsiini uurimine ning õpetamine, suurim selle aja mõtleja [http://Grigor%20Tatevatsi Grigor Tatevatsi].
 
Konstantinoopoli langemine Osmanite impeeriumi võimu alla 1453. aastal pani aluse Armeenia isolatsioonile Euroopast. Ottomani impeeriumi poliitika ja armeenlaste rõhumine 15. sajandil põhjustas tõsise migratsiooni [[Belgia]]sse. 1461. aasta leping andis selle paikkonna armeenlastele küll teatud [[autonoomia]] ja sultan [[Mehmed II]] andis armeenlastele loa luua oma kirik Konstantinoopolis. Esimene armeenia [[Konstantinoopoli patriarh]] oli [[Hovakim I]], keda armeenlased tunnistasid nii religioosse kui ka ilmaliku juhina. Armeenia kloostrid kujunesid oma kultuuri ja hariduse keskusteks. Kuid nagu kreeka usklike puhul, nii kannatasid ka armeenlased rängalt nende siseasjadesse sekkumise all Osmanite võimude poolt.
 
 
1514.-1516. aastatel, pärast sultan [[Selim I]] vallutusi Lõuna-Kaukaasias ja Ida-Anatoolias, ühendati armeenlased selles piirkonnas Istanbuli (Konstantinoopol) patriarhi kogudusega. 1532-15551532–1555 toimusid Armeenias taas sõjad [[Pärsia]] ja Ottomani võimu vahel. 1567. aastal asutati Konstantinoopolis armeenia trükikoda. Armeenlastel oli raske usulise tõrjutuse tõttu jõuda riigivalitsemisel kõrgetele kohtadele, küll aga realiseerisid nad end tublide kaupmeestena. Konstantinoopoli armeenia kaupmeeste kaubateed jõudsid Indiani välja ja nende edukas tegutsemine täitis Ottomani impeeriumi riigikassat.
 
16. sajandist alates hakkas armeenia kunsti mõjutama naaberriikide idamaise kultuuri esteetilised kaanonid. Arhitektuur ja [[hatškar]]id säilitasid armeenlaste rahvusliku omapära ja kõrge kunstilise taseme.
 
1603. aastal tungis Pärsia valitseja Abbas Ottomani Armeeniasse. 1605.a. toimub Abbas´i käsul paljude Armeenia linnade ja külade hävitamine, üle 300 000 armeenlase deporteeritakse Pärsiasse, neist ainult pooled jäid ellu.
Armeenlased asutasid uue linna -– Djugha, millest sai erakordselt õitsev kaubandus- ja kultuurikeskus, mille majanduslikud sidemed ulatusid Indiasse, Itaaliasse ja Suurbritanniasse.
 
16.-17. sajandi Sebastian´i kooli arstidega lõpeb keskaegse Armeenia meditsiini areng.
45. rida:
1722.-1730. aastani kestis armeenlaste ebavõrdne sõda türklastega, kuni oma surmani aastal 1728 juhtis seda [[Davit Bek]].
 
18. sajandil tegutsesid armeenia päritolu arstid, kes said oma hariduse Euroopas ja Venemaal. Nende hulgas Petros Kalantarian, Stepanos Shahrimanian, Hovakim Oghullukhian, Mikael Resten. Armeenia arst ja botaanik [http://Stepanos%20Shahrimanian Stepanos Shahrimanian](1766-18301766–1830) sai hariduse Euroopas, lõpetades arstiteaduskonna Padova ülikoolis. Praktiseeris peamiselt Kaukaasias ja Tiflisis pärast lühikest elu Konstantinoopolis. Aastatel 1794-18181794–1818 kirjutas ta ulatuslik töö "Armeenia Flora". Käsikirja koopiat säilitatakse [[Matenadaran]]is. [http://Stepanos%20Shahrimanian Stepanos Shahrimanian] kirjutas 1796. aastal Konstantinoopolis, kus möllas katku epideemia, tõsise töö katku ravist. Koos teiste ravimitega soovitas Stepanos Shahrimanian armeenia savi, mille raviomadused olid tuntud juba armeenia rahvameditsiinis.
 
 
1747.–1828. aastal eksisteeris [[Jerevani khaaniriik]], mis hõlmas tänapäeva Armeenia kesk- ja idaosa, ühe Türgi provintsi ja kaks Aserbaidžaani provintsi. Rahvastikust moodustasid enamuse Jerevani ümbruses elanud [[pärslased]], samuti aserbaidžaanlased ja kurdid, armeenlasi oli vähe, kuna neid asustati šahh [[Abbas I]] ajal (17. sajandi alguses) massiliselt ümber Pärsia aladele. [[Vene-Pärsia sõda|Vene-Pärsia sõja]] tulemusel läks Jerevani khaaniriik (Ida-Armeenia)<ref>http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/jerevani_khaaniriik1</ref> 1828. aastal [[Turkmantšai leping]]uga Venemaale. 1829. aasta lepingumuudatusega oli Venemaa sunnitud(peamiselt Suurbritannia nõudmisel) tagastama kolm Türgi provintsi -– [[Erzerum]], [[Kars]] ja [[Ardahan]].
 
19. sajandil vallutasid Pärsiale kuuluva Armeenia osa seega venelased. Osa kunagisest kuningriigist kuulus islamistlikule Türgile. 1839. aastal algas Ottomani impeeriumis nn. regionaalreform [[Tanzimat]] ja 1863. a. võeti vastu eriline [[Armeenia põhiseadus]], mida Ottomani valitsus tunnustas.
58. rida:
1878. ja 1884. aastal toimus Türgi-vastane ülestõus. [[Kristlus|Kristlastena]] olid [[armeenlased]] Ottomani riigis diskrimineeritud. Kui nad hakkasid taotlema senisest suuremaid õigusi, korraldas sultan [[‘Abdu’l-Hamid II]] 1894–96 vastuseks armeenlaste vastased pogrommid. Eri allikate andmeil hukkus neis 80 000 kuni 300 000 inimest. Veresauna tõttu pälvis valitseja välismaal hüüdnimed "Verine sultan" ja "Punane sultan". 19. sajandi keskel tekkis Armeenia rahvusliku liikumise organisatsioon [[Dašnaktshuthjun]], aastast 1898 partei.
 
19. sajandi teise poole andekad arstid: Margar Arustamian(1854-19011854–1901), Vahan Ardzruni(1857-19471857–1947), Harutiun Mirza-Avagian(1879-19381879–1938), Levon Hovhannissian (1885-19701885–1970 ) ja paljud teised, kes toetusid vana armeenia rahvameditsiini töödele ja arendasid kaasaegset meditsiini.
 
Armeenia maalikunsti tõi esile 19. sajandil [[Hovhannes Aivazovski]] (1817-19001817–1900), kelle merevaated said maailmakuulsaks. 19. ja 20. sajandi vahetusel kerkisid esile tähelepanuväärsed kunstnikud: [[Zakar Zakarian]] (1849-19231849–1923), [[Meguerditš Dživanian]] (1848-19061848–1906), [[Gevorg Bašindžaghian]] (1857-19251857–1925) ja [[Panos Terlemezian]] (1865-19411865–1941). [[Harutjun Adžemian]] (1904-19651904–1965) õppis läänes ning kajastas oma töödes armeenlaste elu ja probleeme. Sama juhtus ka kirjanduses ja kujutavas kunstis: läänes hariduse omandanud loovisikud kajastasid armeenlaste elu võõrvõimu all.
 
 
76. rida:
Armeenia kogukonna igapäevaelu Ottomani impeeriumi lõpu aegadel kujutasid vanad postkaardid, mis on nüüd kokku kogutud ja raamatuks vormistatud.<ref>[http://www.armeniapedia.org/wiki/Osman_K%C3%B6ker]</ref> Postkaartidel on säilitatud armeenlaste elu mitme sajandi vältel: armeenlased tööl, armeenia kirikud, tehased, kauplused, elu kodudes ja koolides, armeenia arhitektide loodud avalikud hooned, mošeed ja linnavaated.<ref>http://www.reporter.am/go/article/2009-10-02-once-upon-a-time-in-turkey</ref>
 
Helilooja [[Alexander Spendiarjan]] (1871-19281871–1928) lõi aastatel 1918-19281918–1928 rahvusliku ooperi "[http://Almast Almast]", mis käsitleb Armeenia vastupanu Pärsia vallutusretkedele 18. sajandil. Selle esiettekanne toimus 1930. aastal.
 
2004.a. ilmunud raamat armeenia maalikunstnikest 17. sajandist kuni aastani 1923 [[http://www.cornucopia.net/store/books/armenian-painters-in-the-ottoman-empire-2-vols/]]
84. rida:
 
==Kirjandus==
* "Armies of the Ottoman Turks 1300-17741300–1774"
* "Vabaduse viirastus: Kaukaasia ajalugu"
* "Armeenia probleem"
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Armeenlased_Osmanite_riigis"