Redaktsioon: 12. juuni 2015, kell 00:51 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuni 2015, kell 00:52 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust kopipeist välja Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{vikinda}}~~ {{EestiAsula \| nimi = Vainupea 6. rida ⟶ 5. rida: \| maakond = Lääne-Viru }} '''Vainupea''' (varem '''Vainopea''') on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vihula vald\|Vihula vallas]]. Asub [[Vainupea jõgi\|Vainupea jõe]] suudmes [[Soome laht\|Soome lahe]] kaldal. Vainupeal asuvad [[kultuurimälestis]]ed: [[Vainupea kabel]] ja [[Vainupea kalmistu\|kalmistu]].Taristuobjektidest [[Vainupea tulepaak]] ning jahisadam ja pansionaat. Asub [[Vainupea jõgi\|Vainupea jõe]] suudmes [[Soome laht\|Soome lahe]] kaldal. Vainupeal asuvad [[kultuurimälestis]]ed: [[Vainupea kirik]] ja [[Vainupea kalmistu\|kalmistu]]. Vainupeast on juttu olnud juba '''1499. aastal''' kui Karula mõisale kuulunud rannavaldusest. '''Kirjasõnas''' on Vainupead esmakordselt mainitud '''aga 1583. aastal'''. Küla maad on aja jooksul kuulunud nii Karula mõisale kui ka teisel pool jõge Kandle mõisale. '''Vainupea jõgi''' saab alguse Haljala lähedalt ning jõe pikkuseks loetakse 23 km. Kunagi on jõest püütud haugi ja forelli, millest pidi jätkuma nii mõisa kui külaelanike enda tarbeks. Vainupeal, tulepaagi juures asus ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis\|NSV Liidu piirivalve]] vaatepost, mis tänapäevaks on lagunenud. Taristuobjektidest [[Vainupea tulepaak]] ning jahisadam ja pansionaat. Vainupea on ajast aega olnud '''tuntud puhke- ja suvituskohana'''. 19. sajandil kui mõisnikud hakkasid enam lugu pidama suvitusmõnudest, kerkisid ka Vainupeale esimesed suvemajad. '''Külas oli suur suvituskoht mitmekümne suvilaga'''. Peale mõisnike suvitasid ja lõbutsesid külas ka mitmed '''Tartu ja Tallinna rikkamad ärimehed''', eriti meeldis aga Vainupeal suvitada baltisakslastel. Suvitajate teenistuses olid pansionid, mis kandsid erinevaid nimesid nagu näiteks '''"Paradiis", "Eedeni aed" ja "Kiigemõis"'''. "Behsede" pansionis võeti vastu sakslasi, Mathilde Wimberg`i pansionis ~~said aga koha eestlased. Baltisakslaste suvitusmõnud Vainupeal lõpetas 1939. aasta kui II maailmasõda neid lahkuma sundis.~~ <gallery> Vainupeal on teiste seas suvitanud kunstnikud Günter Reindorff ja Roman Nyman, helilooja Evald Aav, kirjanik Rudolf Sirge ning näitlejad Voldemar Alev, Linda Tubin, Oskar Põlla, Salme Reek, Lo Tui ja Oskar Seliaru. Samuti tuntud muusikategelased Laine Mets ja Virve Lippus, kitarrist Heiki Mätlik. Oma suvekodu rajas Vainupeale ka tunnustatud fotograaf Peeter Tooming. Vainupea kabel.jpg\|Vainupea kabel Vainupea kalmistu.jpg\|Vainupea kalmistu Vainupeal on '''olnud kõrts''', mis kuulus Karula mõisale. Praegusest sillast mere poole '''asus uhke puusild, mis valmis 1931. aastal'''. Enne kasutati jõe ületamiseks purret või sõideti Karula kaudu ringi. '''1958. aastal''' püstitati Vainupea neemele ehk '''Saarukesele tuletorn''' (tulepaak). Vainupea tulepaak 2008.jpg\|Vainupea tulepaak </gallery> Mere kaldal asub '''Kaarnakivi (kutsutakse ka Pruudikiviks, Armumiskiviks)''', mis on looduskaitse all. Kivi kõrguseks on märgitud 5,5 m ja ümbermõõduks 24,5 m. Lahemaa arvestus on kivi mõõtude järgi 16. kohal ning Eesti arvestuses 65. kohal. Muistendi järgi olevat see teravatipuline pooleks murdunud kivi Soomest jääga randa tulnud. Hommikul istunud kivil kaaren, millest ka Kaarnakivi nimi. Teine nimi tulnud sellest, et rannaneiud oodanud kivil istudes oma merelt tulevaid peigmehi. ~~2009. aastal toimusid '''Vainupea kabelis filmivõtted''' norrakate filmi "Kuradisaare kuningas" jaoks.~~ == Vaata ka ==

Vainupea: erinevus redaktsioonide vahel