Aleksandra Kollontai: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
33. rida:
Aastal 1914 pöördus ta [[Skandinaavia]]st tagasi Venemaale ning liitus enamlastega.
 
Pärast bolševike [[Oktoobrirevolutsioon|1917. aasta revolutsiooni]] sai temast riikliku hoolduse rahvakomissar. Ta oli Nõukogude juhtkonna kõige [[prestiiž]]sem naine ning rajas {{kas|Naissekretariaadi}}Kominterni naissekretariaadi, mille eesmärk oli parandada naiste elamistingimusi Nõukogude Liidus: ta võitles naiste [[emantsipatsioon]]i, [[lahutusõigus|lahutus-]] ja [[abordiõigus]]e eest. Teda peetakse ka [[sotsialistlik feminism|sotsialistliku feminismi]] rajajaiks. Kollontai juhitud {{kas|Naissekretariaat}}naissekretariaat suleti [[1930]].
[[File:Zetkin Kollontaj Comintern.jpg|pisi|[[Klara Zetkin]] ja Aleksandra Kollontai [[Komintern]]i instungil]]
Nõukogude valitsuses hakkas Kollontai kritiseerima [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteid]] ning ühines mõttekaaslase [[Aleksandr Šljapnikov]]iga, kellega koos [[1920]]. aastal moodustastati vasakpoolne fraktsioon, mille nimeks sai "[[töölisopositsioon]]". Töölisopositsioon avaldas vastumeelsust kommunistliku partei bürokraatia ja liigse parteilise juhtimise vastu nõukogude riigimajanduses. Ehkki Lenin suutis [[1921]]. aastal saata opositsiooni laiali, oli Kollontai oma mõtete pärast ka hiljem parteiga sageli lahkarvamustel.