Heino Liimets: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
==Uurimistöö==
Liimets tegeles [[kasvatusteooria]], [[didaktika]], [[kasvatusfilosoofia]] ja [[sotsiaalpedagoogika]]ga.
Eduka õppetegevuse eeldus on Liimetsa järgi õpetaja ja õpilase vastastikune mõju ja vastastikune rikastamine. ▼
1950. ja 1960. aastatel esitas ta raskestikasvatatavate lastega tegeldes esitas ta koos L. I. Novikova ja A. T. Kurakiniga kasvatuse ja õpetamise süsteemse ja kompleksse käsituse idee.
▲Eduka õppetegevuse eeldus on Liimetsa järgi õpetaja ja õpilase vastastikune mõju ja vastastikune rikastamine (1967). Kasvatus on kasvandiku ja kasvataja vaheline vastastikune toime, mis loob soodsad tingimused õpilase isiksuse juhtimiseks.
Kogu elutegevust tuleb uurida inimese arengu kontekstis. Lähtudes sellest tehti 1970. ja 1980. aastatel Eesti vanemate klasside õpilaste representatiivne uuring.
Pedagoogika on Liimetsa järgi integratiivne teadus, mis
Ta töötas välja [[rühmatöö]] kontseptsiooni, mis on suunatud iga õpilase isiksuse arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Ta töötas välja [[integraalne didaktika|integraalse didaktika]] kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks.
Liimets korraldas psühholoogide, pedagoogide, filosoofide ja meedikute sümpoosiume ja suvekoole.
==Tunnustused==
| |||