Loodus (kirjastus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
Kirjastusühingu asutasid 1920. aastal [[zooloog]] [[Johannes Piiper]], [[füsioloog]] [[Aleksander Audova]], keelemees [[Johannes Voldemar Veski]], [[August Reeben]], [[Jaan Rumma]] ning kirjastaja [[Hans Männik]].
 
1922–1924 andis kirjastus välja esimest eestikeelset loodusajakirja [[Loodus (1922)|Loodus]]. 1927 korraldas K/Ü Loodus oma esimese romaanivõistluse. Hiljem avaldas Loodus [[Kriminaalromaan (Loodus)|omanimelist kriminaalromaanide sarja]], 1927–1931 ilmus ""[[Looduse" universaal-biblioteek]]" (180 numbrit), 1929–1940 ""[[Looduse" kroonine romaan]]" (139 raamatut), maailmakirjandust koondasid sarjad ""Looduse" kuldraamat" ja "[[Nobeli laureaadid]]" (1935–1939, 50 köidet), lasteraamatud ilmusid sarjades ""Looduse" lasteraamat" ja "Rõõmus raamat" jm.
 
Eesti kultuurilukku on Loodus läinud ka kaheksaköitelise "[[Eesti Entsüklopeedia]]" kirjastamisega 1932–1937 (peatoimetaja [[Richard Kleis]]). Loodus kirjastas rea muidki silmapaistvaid teatmeteoseid: "Eesti biograafiline leksikon" (1926–1929, täiendusköide 1940), [[Eduard Laaman]]i "Eesti iseseisvuse sünd I–VI" (1936–1937), [[Voldemar Vaga]] "Üldine kunstiajalugu" (1937) ja "Eesti kunst" (1940), sari "Maailma maad ja rahvad I–V" (1930–1932) jm. 1940. aastal andis kirjastus välja [[Gustav Doré]] illustratsioonidega "[[Suur Piibel|Suure Piibli]]".