Erinevus lehekülje "Linnuatlas" redaktsioonide vahel

Lisatud 62 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Linnuatlas''' on [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liikide]] levikukaartide kogumik.
Linnuatlas kujutab endast linnuliikide levikukaartide kogumit. Andmed liikide esinemise kohta kantakse vastava ruudustikuga kontuurkaartidele ja iga liik eraldi. Mingi liigi esinemist ühes või teises ruudus näitab tähis ehk leppemärk. Ruudud on riikides erinevad, näiteks 50x50 km; 25x25 km; 10x10 km või 5x5 km suurused. Kaardile kantakse leppemärgid, mis kokku annabki ettekujutuse vaid kaarti vaadates liigi levikust. Linnuatlas ei näita eri liikide arvukust eri piirkondades (ruutudes), vaid moodustub iga linnuliigi kohta selge pilt, kus liiki pesitsemas võib leida. Mingi ajavahemiku (näiteks 10-15 aastat) järel atlaseuuringuid korrates saab võrrelda liikide levikut eri perioodidel ja analüüsida toimunud muutusi. See annab täiendavaid võimalusi looduses toimuvate muutuste pikaajaliseks jälgimiseks. Esimene Eesti Linnuatlas valmis 1977-1980 välitööde põhjal ja ilmus alles 1993 aastal. Aastatel 1990-1995 valmis ka piirkondlik Lahemaa linnuatlas, mille koostas Marek Vahula. Ruudud olid 1x1 km ja seal on eraldi nii pesitsejad, läbirändajad, mittepesitsejad ja talilinnud. Alanud on ka veebipõhise Neeruti linnuatlase koostamine, seda 200x200 meetrise ruudustikuga. Koostajad on Marek Vahula ja Kärt Miljaste ning valmib oktoobriks 2016.
 
Linnuatlas kujutab endast linnuliikide levikukaartide kogumit. Andmed liikide esinemise kohta kantakse vastava ruudustikuga kontuurkaartidele ja, iga liik eraldi. Mingi liigi esinemist ühes või teises ruudus näitab tähis ehk leppemärk. Ruudud on riikides erinevad, näiteks 50x5050×50 km; 25x2525×25 km; 10x1010×10 km või 5x55×5 km suurused. Kaardile kantakse leppemärgid, mis kokku annabki ettekujutuse vaid kaarti vaadates liigi levikust. Linnuatlas ei näita eri liikide arvukust eri piirkondades (ruutudes), vaid moodustub iga linnuliigi kohta selge pilt, kus liiki pesitsemas võib leida. Mingi ajavahemiku (näiteks 10-15 aastat) järel atlaseuuringuid korrates saab võrrelda liikide levikut eri perioodidel ja analüüsida toimunud muutusi. See annab täiendavaid võimalusi looduses toimuvate muutuste pikaajaliseks jälgimiseks. Esimene Eesti Linnuatlas valmis 1977-1980 välitööde põhjal ja ilmus alles 1993 aastal. Aastatel 1990-1995 valmis ka piirkondlik Lahemaa linnuatlas, mille koostas Marek Vahula. Ruudud olid 1x1 km ja seal on eraldi nii pesitsejad, läbirändajad, mittepesitsejad ja talilinnud. Alanud on ka veebipõhise Neeruti linnuatlase koostamine, seda 200x200 meetrise ruudustikuga. Koostajad on Marek Vahula ja Kärt Miljaste ning valmib oktoobriks 2016.
Välislingid
* www.eoy.ee/linnuatlas
 
== Kirjandus ==
 
* Olav Renno, Eesti linnuatlas, Tallinn, Valgus, 1993.
* Marek Vahula, Lahemaa linnuatlas, Viitna, 1995. (Käsikiri Palmses RMK Lahemaa külastuskeskuses ja Lahemaa rahvuspargi arhiivis).
 
== Välislingid ==
* [http://www.eoy.ee/linnuatlas Linnuatlas]
99 361

muudatust