III üldlaulupidu: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''III üldlaulupidu''' toimus 11.–13. juunil 1880. aastal [[Tallinn]]as. Laulupeo üldjuhid olid [[Johannes Kappel]] ja pasunakoore juhatanud [[David Otto Wirkhaus]]. Ametlikult palus peo korraldanud [[Lootus (selts)|Lootuse]] selts luba [[Aleksander II]] 25. valitsemisaasta tähistamiseks.
 
[[Carl Robert Jakobson]] ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et [[Tartu]]sse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. [[Johann Voldemar Jannsen]]i väimees [[Heinrich Rosenthal]] hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane [[Carl von Wistinghausen]]. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja [[Karl Woldemar Emil Grohmann|Woldemar Grohmann]], endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster [[Johannes Carl Assmuth|Assmuth]], sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik P. Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann.<ref>Tallinnast. Üleüldine Eesti tänu=laulupidu, Sakala, 23 7. juuni 1880, lk. 2</ref>
 
Peol osalesid [[meeskoor]]id ja [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrid]]. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega.