Erinevus lehekülje "Inimese teekond" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Toimetatud)
Kirjandusteadlased [[Janika Kronberg]] ja [[Brita Melts]] on nimetanud "Inimese teekonda" [[eesti kirjandus]]e üheks mõjukamaks luulekoguks<ref name="Arkaadia" />. [[Mirjam Hinrikus]]e sõnul on see "eesti luule üks terviklikumaid ja armastatumaid luuleraamatuid üldse".<ref name="videvik">Mirjam Hinrikus [http://www.videvik.ee/497/risti.html Karl Ristikivi muuseum] Videvik </ref> [[Rutt Hinrikus]]e hinnangul kuulub "Inimese teekond" "eesti luule ajaloo kaunimate ja terviklikumate luulekogude hulka"<ref name="Rutt" />.
 
[[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] ajal 1944. aasta sügisel [[Rootsi]] põgenenud ja seal [[pagulus]]es elanud Ristikivi raamatus valdavad koduigatsuse ja kauguseigatsuse motiivid,<ref name="Arkaadia" /> ehkki [[Cornelius Hasselblatt]]i väitel kaldutakse Ristikivi loomingu traditsioonilistes tõlgendustes ta kodumaatusega, kirjaniku biograafiale tuginedes, liialdama: "...tema isamaatus oli vaimse ja hingelise kodu puudumine, ning selle kodu olemasolu või mitteolemasolu ei sõltu geograafilisest paigast, vaid ümbritsevatest inimestest."<ref name="Hasselblatt">Cornelius Hasselblatt [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/karl-ristikivi-isamaatus-kui-arusaamatus/ "Karl Ristikivi isamaatus kui arusaamatus"] Sirp, 18.10.2012</ref> Sama on täheldanud ka [[Toomas Liiv]]: "Luuletuse lähtepunkt pole mitte niivõrd konkreetne pagulaseseisund Rootsis (kuigi luuletus väljendab ka seda), vaid pagulus "Arkaadia teel", mida juba aastal 1942 demonstreeris "Rohtaia" Juulius Kilimit. See on Ajas rändava (või eksleva?) inimese pagulus."<ref>Toomas Liiv "Karl Ristikivi kirjanikuna" Looming 1987, nr 9, lk 1253</ref> [[Rolf Liiv]]i hinnangul ilmnevad luuletustes "inimese tühisus ja jõuetus igaviku palge ees"; autor poetiseerib ja vastandab inimese lihalikku [[Hedonism|hedonistlikku]] alget ning domineerima jäävat ajatut, igavest ja [[sakraalsus|sakraalset]]. Raamatus on muuhulgas jäljendatud üheksa Eesti kirjaniku stiili, kelle seas on [[Ernst Enno]].<ref name="Liiv" /> Tugev on ka muusikaline mõju: ühe tsükli pealkiri ongi "Fantaasia g-moll".<ref>[[Tiina Sulg]] [https://lugemissoovitus.wordpress.com/2013/09/20/karl-ristikivi/ "Karl Ristikivi"] Lutsu raamatukogu Lugemissoovituse blogis, 20. september 2013</ref> "Keskaja poeesiale viitavalt on Ristikivi luule looduskujutus tinglik ja kanooniliselt korrastatud, maastik on alati irreaalne ja muinasjutuline, ehkki selle üksikosi kujutatakse naturalistlikult," kirjutab [[Õnne Kepp]]. "Metafüüsilist ruumi kannavad konkreetsed metafoorid meri, rand ja saar; irreaalset ja filmilikku eksistentsi väljendab metafoor vari, kuid puudub aega tähistav iseseisev kujund... Tähtis ei ole mitte reaalne ajakulg kui protsess ja selle välised kaasilmingud, vaid tee, teel olek selles maises keskkonnas, teekond ise, niinimetatud saatusaeg ... Eesti lüürika ajavaim tuleneb minevikust ja seda kinnitab ka Karl Ristikivi luule."<ref>Õnne Kepp "Aeg maastikus. Ristikivi metafüüsiline kronotoop" Methis 13/2014, lk 85-94</ref>
 
Raamatusse kuulub 39 luuletust<ref name="Hasselblatt" />, sealhulgas Ristikivi tuntuim luuletus "[[Minagi olin Arkaadia teel]]..."<ref name="Arkaadia" />, mille on viisistanud [[Tõnu Tepandi]]<ref name="Liiv" />, samuti luuletus "[[Sisaliku tee]]"<ref name="videvik" />.
Osa kogus avaldatud luuletustestloomingust oli varem ilmunud.
 
[[Arkaadia]] motiiv on Ristikivi loomingus tähtsal kohal alates tema kolmandast romaanist "[[Rohtaed]]" (1942).<ref name="Arkaadia" /> Ristikivi luulekogu ainetel on samanimelise luuletuse kirjutanud [[Kalju Lepik]]<ref>Kalju Lepik [https://luuleleid.wordpress.com/2015/02/04/kalju-lepik-inimese-teekond/ "Inimese teekond"] [[Lutsu raamatukogu]] blogi Luuleleid, 4. veebruar 2015</ref>, vastukajana kirjutas luuletuse "Variatsioon: veel üks vaade Arkaadia teele" ka [[Paul-Eerik Rummo]]<ref>Paul-Eerik Rummo "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", lk 259</ref>.
Anonüümne kasutaja