Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida:
Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike [[sünaptiline pilu]], mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse [[keemiline aine|keemilist ainet]], mida nimetatakse (neuro)mediaatoriks, virgatsaineks ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)|retseptor]][[valk|valguga]] muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine.
 
Inimese ajus võib üks närvirakk teiste närvirakkudega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Eriti rohkelt on sünapse umbes aastase väikelapse ajus. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki.
 
===Erutus- ja pidurdussünaps===