Mitoos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
Hulkraksetel organismidel järgneb nii [[suguline sigimine|sugulisele]] kui ka [[mittesuguline paljunemine|mittesugulisele paljunemisele]] rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Uusi rakke tekib pidevalt juurde ning hävitatakse vanu. Igas sekundis tekib juurde umbes sada tuhat rakku ning loomulikult sama palju neid ka sureb. <ref>Toivo Maimets "Teaduse teed" 2012, lk 101</ref>
Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse '''tütarrakkudeks'''. [[Tüvirakud]] saavad jaguneda mitoosi abil järk-järgult kõikideks erinevateks organismi rakkudeks.
Noore inimese rakud saavad jaguneda ca 50 korda, 80-aastase vanainimese rakud aga ca 30 korda. [[DNA]] molekulid, mis iga jagunemise käigus identselt tütarrakkudese kopeeritakse, omavad molekuli otstes [[telomeer]]e. Tervete rakkude puhul on nii, et iga kord, kui rakk jaguneb, jääb DNA molekuli otsaosa lühemaks, kuni lõpuks rakk käivitab loomuliku surma raja [[apoptoos]]i.. Vähirakkudes aga, kus on raku loomulik elutsükkel moondunud on ka telomeeride kestmine tagatud vastavate valkude ebatavalise aktiviseerimisega ([[ensüüm]] telomeraas taastab lühenenud telomeerid). See ei lase DNA otsaosasid loomulikult kahaneda. Selline olukord on üks põhjustest, miks vähirakud saavad ebanormaalselt kaua elus püsida, mitoosi aina jätkates. Selline surematu vohamine [[vähkkasvaja]] näol toob aga ravi puudumise korral kaasa kogu [[organism]]i surma.
== Vaata ka ==
*[[Amitoos]]
| |||