Asfaltbetoon: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Ground_frost_damages.JPG|pisi|Külmakergetest[[Külmakerge]]test põhjustatud mõrad asfaltbetoonis.]]

'''Asfaltbetoon'''<ref>[http://www.asfaldiliit.ee/_vana/?id=24&news_id=25]-Eesti Asfaldiliit</ref> (nimetatakse veel asfaldiks, sillutiseks ning mustaks katteks) on [[komposiitmaterjal]], mida tavaliselt kasutatakse sõidu- ja kõnniteede, parklate[[parkla]]te ja [[lennuväli|lennuväljade]] teede kattena. See koosneb mineraalmaterjalidest, mis on kokku ühendatud [[asfalt|asfaldiga]] ning omakorda laotud kihiti ning kokkusurutultkokku surutud. Selle protsessi täiustas ja arendas Belgia leiutaja ning Ameerika immigrant [[Edward de Smedt]].<ref>[http://inventors.about.com/od/rstartinventions/a/History-Of-Roads.htm#smedt History of roads by Mary Bellis] Inventors Expert</ref> See leiab kasutust järjest rohkem ka [[pais]]ude kandva osana.<ref>[http://www.waterpowermagazine.com/story.asp?storyCode=472]-Waterpower magazine</ref>

Terminit „asfaltbetoon“ kasutatakse tavaliselt vaid tööjoonistel ja ehitusdokumentides, mis määratlevad betooni[[betoon]]i kui igasugust komposiitmaterjali, mis koosneb sideainega kokku liidetud mineraalidest.

Mis puudutab pinnase vastupidavust, rehvide kulumist, pidurdamise jõudlust ning maanteemüra, on erinevatel asfaltbetooni tüüpidel ka erinevad vastupidavuse näitajad. Määramaks sobivat asfaldi vastupidavust, võetakse arvesse liikluse tihedust erinevate sõidukite puhul ning vastupidavust hõõrdumise puhul. Asfaltbetoon tekitab vähem müra kui [[Tsement|Portlandtsemendistportlandtsemendist]] valmistatud betoonist pind ning üldjuhul tekitab ka vähem müra kui killustikpinnased. Rehvimüra tekkepõhjuseks on [[kineetiline energia|kineetilise energia]] muundumine helilaineteks ning seetõttu suureneb sõiduki kiiruse suurenemisel, suureneb ka müra.<ref>C. Michael Hogan, [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00159677 Analysis of Highway Noise] Journal of Soil, Air and Water Pollution, Springer Verlag Publishing, Netherlands, Vol. 2, Number 3 / September, 1973</ref>

Asfaldi lagunemine võib väljenduda löökaukudena, asfaldi kerkimisena, rööbastusena. Külmas kliimas võivad asfaldit purustada külmakerked juba ühe talvega. Ajutise parandusena saab kasutada pragude juures bituumenit[[bituumen]]i.

Põhilisteks faktoriteks, mis põhjustavad asfaldi lagunemist jaguneksid kolmeks: teede kvaliteet, keskkonna tingimusedkeskkonnatingimused ja liikluskoormused (antud tee lõigul).

Keskkonna tingimusteKeskkonnatingimuste alla kuuluvad soojus ja külmus, samuti ka vee olemasolu aluskihtide all ning külmakergete võimalus.

[[CategoryKategooria:Ehitusmaterjalid]]