Johann Caspar Lavater: erinevus redaktsioonide vahel

'''Johann Caspar''' (ka '''Kaspar''') '''Lavater''' ([[15. november]] [[1741]] -– [[2. jaanuar]] [[1801]]) oli Šveitsi poeet, proosakirjanik, filosoof, füsiognoomik ja teoloog.

Lavater sündis 15. novembril 1741 [[Zürich]]<nowiki/>is, kus ta elas ka terve oma elu. Ta isa oli arst, keda Lavater ise kirjeldas kui vaikset ja ausat meest. Ta ema, kes pärines Zürichi ühest parimast ja enim respekteeritavamast perekonnast, oli vastand Lavateri isale. Lavateri ema oli väga teadmistehimuline, loominguline ja ennastkehtestav, mistõttu Lavater teda austas. Kuna Lavater oli pärit heast perekonnast, siis sai ta ka hea hariduse. Ta käis Wolfback Saksa koolis ja kuueaastaselt Ladina koolis Grossmünsteris, millele järgnesid kaks aastat Fraumünsteri ''Collegium Humanitatis'''es<ref name=":0">UZH -– Institute of German Studies -– Edition Johann Caspar Lavater -– Biography and Works. (n.d.). Retrieved June 3, 2015, from http://www.lavater.uzh.ch/jclavater/bio_en.html</ref>.

3. juunil 1766. aastal abiellus Lavater Anna Schinziga (1742-18151742–1815). Kokku oli neil 8 last, kellest ainult 3 elasid lapseeast kauem<ref name=":0" />.

Lavateri kõige tähtsamaks panuseks saab pidada [[füsiognoomika]]<nowiki/>t. Tema religioossed uskumused viisid ta tõendite otsinguile, et jumalikkus eksisteerib ka inimelus. Ta uskus keha ja hinge interaktsiooni, mistõttu hakkaski tegelema füsiognoomika uurimisega<ref name=":2">Johann Kaspar Lavater | biography -– Swiss writer | Britannica.com. (n.d.). Retrieved June 4, 2015, from http://www.britannica.com/EBchecked/topic/332650/Johann-Kaspar-Lavater</ref>. Lavateri peetakse füsiognoomika taaselustajaks, ta süstematiseeris ja edendas seda. Selleks, et midagi näojoontest välja lugeda, tuli inimese profiil esitada võimalikult täpselt. Lavateri jaoks olid parimaks ja täpseimaks meetodiks siluetid. Oma mõtted koondas ta raamatusse „Esseed füsiognoomikast“ (1775-17781775–1778, 4 volüümi), mille valmimisel olid talle abiks [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]] ja [[Johann Gottfried von Herder|Herder]]. Raamatus seletab ta ära füsiognoomika peamised tõed, kirjeldab neid ning toob palju näiteid ka illustratsioonide ja joonistuste näol. Osaliselt seetõttu kogus raamat palju kuulsust nii Saksamaal, Inglismaal kui ka Prantsusmaal<ref name=":1" /><ref>Jenkinson, J. (1997). Face facts: a history of physiognomy from ancient Mesopotamia to the end of the 19th century. ''The'' Journal of Biocommunication'','' 24''(3), 2–7.''</ref>.

''Aussichten in die Ewigkeit'' (4 volüümi. 1768-781768–78) -– Lavater maalib utoopilise pildi elust pärast surma. Raamat tõi talle tuntust kogu Euroopas.

''Geheimes Tagebuch von einem Beobachter seiner selbst'' (2 volüümi. 1772-731772–73) -– Introspektiivne teos.

''Christliche Lieder'' (1776-801776–80) 

''Pontius Pilatus, oder der Mensch in allen Gestalten''(4 volüümi. 1782-851782–85) -– Teos kristluse teemal.