Johann Caspar Lavater: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TheKikilia (arutelu | kaastöö) Lisasin sisu |
TheKikilia (arutelu | kaastöö) Lisasin sisu |
||
17. rida:
== Töö pastorina ==
1760ndatel alustas Lavater tööd kirikuõpetajana. Oma jutlustes oli ta väga kirglik, siiras ja veenev, mistõttu oli tal ka suur mõju oma kuulajatele. Ta rääkis südamest ja käitus jutluste ajal lihtsalt ning haaras sellega oma publikut. Ta oli äärmiselt karismaatiline ning tema juurest käidi tihti nõu küsimas ja konsulteerimas. Aastal 1775 sai Lavater ühe Zürichi kiriku vanempastoriks ning aastal 1778 sai ta Püha Peetruse kiriku koguduse diakoniks. 1786ndal aastal pakuti talle jutlustaja kohta Püha Ansgari kirikus Bremenis, mida ta vastu ei võtnud. Sama aasta lõpus määrati ta Püha Peetruse kiriku koguduse vanempastoriks<ref name=":0" /><ref name=":1" />.
== Füsiognoomika ==
Lavateri kõige tähtsamaks panuseks saab pidada füsiognoomikat. Tema religioossed uskumused viisid ta tõendite otsinguile, et jumalikkus eksisteerib inimelus. Ta uskus keha ja hinge interaktsiooni, mistõttu hakkaski tegelema füsiognoomika uurimisega<ref name=":2">Johann Kaspar Lavater | biography - Swiss writer | Britannica.com. (n.d.). Retrieved June 4, 2015, from http://www.britannica.com/EBchecked/topic/332650/Johann-Kaspar-Lavater</ref>. Lavateri peetakse füsiognoomika taaselustajaks, ta süstematiseeris ja edendas seda. Selleks, et midagi näojoontest välja lugeda, tuli inimese profiil esitada võimalikult täpselt. Lavateri jaoks oli parimaks ja täpseimaks meetodiks siluetid. Oma mõtted koondas ta raamatusse „Esseed füsiognoomikast“ (1775-1778, 4 volüümi), mille valmimisel olid talle abiks Goethe ja Herder. Raamatus seletab ta ära füsiognoomika peamised tõed, kirjeldab neid ning toob palju näiteid ka illustratsioonide ja joonistuste näol. Osaliselt seetõttu kogus raamat palju kuulsust nii Saksamaal, Inglismaal kui ka Prantsusmaal<ref name=":1" /><ref>Jenkinson, J. (1997). Face facts: a history of physiognomy from ancient Mesopotamia to the end of the 19th century. ''The'' Journal of Biocommunication'','' 24''(3), 2–7.''</ref>.
== Elu lõpuaastad ==
Kuni surmani avaldas ta suurtes kogustes luuletusi, trakte ja kirju. Elu lõpuaastatel Lavateri kuulsus ja mõju vähenesid. 1799. aastal ta arreteeriti Prantsusmaa valitsuse kritiseerimise pärast ja deporteeriti Baselisse. Pärast Zürichisse naasmist sattus ta kähmlusesse prantsuse sõduritega, mille käigus sai ta kuulist haavata. Ta suri rohkem kui aasta hiljem (1801) saadud vigastuste tagajärjel<ref name=":0" /><ref name=":2" />.
== Teosed ==
Lavater kirjutas oma elu jooksul väga palju erinevaid teoseid. Tema elu ja tööd saab kirjeldada kui jumalikkuse otsinguid inimeses<ref name=":0" />. Oma lüürilistes ja eepilistes poeemides imiteerivat ta Friedrich Gottlieb Klopstocki<ref name=":2" />.
=== Mõned tema teosed<ref>"Introduction" Nineteenth-Century Literary Criticism Ed. Russel Whitaker. Vol. 142. Gale Cengage 2005 eNotes.com 4 Jun, 2015 <http://www.enotes.com/topics/johann-kaspar-lavater#critical-essays-lavater-johann-kaspar-introduction></ref>: ===
''Aussichten in die Ewigkeit'' (4 volüümi. 1768-78) - Lavater maalib utoopilise pildi elust pärast surma. Raamat tõi talle tuntust kogu Euroopas.
''Geheimes Tagebuch von einem Beobachter seiner selbst'' (2 volüümi. 1772-73) - Introspektiivne teos.
''Christliche Lieder'' (1776-80)
''Jesus Messias'' (1780)
''Pontius Pilatus, oder der Mensch in allen Gestalten''(4 volüümi. 1782-85) - Teos kristluse teemal.
''Joseph von Arimathia'' (1794)
== Viited ==
| |||