Richard Kaljo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
8. rida:
| Sünniaeg = [[15. juuli|15. (vkj 2.) juuli]] [[1914]]
| Sünnikoht = [[Peterburi]]
| Surmaaeg = [[5.{{Surmaaeg juuli]]ja [[vanus|1978]]|7|5|1914|7|15}}
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Rahvus = [[eestlane]]
| Tegevusala = [[graafik (kunstnik)|graafik]]
| Kunsti õppinud = [[Pallas (kunstikool)|"Pallas"]]
| Kunstivool =
| Tuntud teoseid =
18. rida:
| Mõjutatud =
| Mõjutanud =
| Auhinnad = [[1964]] [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
[[1976]] [[Kristjan Raua preemia]]
}}
'''Richard Kaljo''' ([[15. juuli|15. (vkj 2.) juuli]] [[1914]] [[Peterburi]] – [[5. juuli]] [[1978]] [[Tallinn]]) oli eesti [[graafik (kunstnik)|graafik]].
 
==Elukäik==
Richard Kaljo sündis Petrogradis metallivabriku töölise Jaan Kaljo ja Minna Kaljo pojana<ref>Большая советская энциклопедия: Кальо Рихард Янович</ref> Peterburis. PeatseltUmbes 1917–1918 siirdus perekond Tartusse, kus Richard lõpetas [[Tartu Õpetajate Seminar]]i algkooli. ja1924 õppissuri [[1928]]–[[1933]]isa. [[HugoEma Treffnerisai tööle Gümnaasium]]is.metallpärgade [[1935]].töökotta aastal,pärgade pärastehitajana kohustulikkuja ajateenistustkui astustöökoda taTallinnase [[Tartuüle Ülikool]]iviidi, veterinaariateaduskondaläks ema sinna. JubaRichard järgmiselKaljo aastaljäi vahetaselama taTartusse erialaõmblejast ningtädi õppisPauline Kukli juurde. [[19361928]]–[[19401933]] Kõrgemasõppis Kunstikoolista [[PallasHugo (kunstikool)|"Pallas"]][[ArkadioTreffneri Laigo Gümnaasium]]is, jakus tema joonistusõpetajad olid [[RomanEduard VaherOle]]i juhenduselja [[graafikaAgu Peerna]]t.<ref>[http://www.estarts.ca/artist 1933.php?id=5 Eestiaastal Kunstidesuri Keskuska (Kanada):kunstniku Richardema. Kaljo]</ref>,1933–1935 oliläbis [[1944]]–[[1948]]Kalju [[Tartuajateenistuse RiiklikPeipsi Kunstiinstituut|Tartulaevastiku Kunstiinstituudi]]Divisjoni õppejõud,II järgu [[1949]]madrusena. aastastPärast vabakutselineajateenistust [[Tallinn]]astöötas jalühiajaliselt [[1964]].Tartu aastastkirjastusühisuse [[EestiLoodus NSV teeneline kunstnik]]laduja-õpilasena.
 
[[1935]]. aastal astus [[Tartu Ülikool]]i veterinaariateaduskonda. Juba järgmisel aastal vahetas ta eriala ning õppis [[1936]]–[[1940]] Kõrgemas Kunstikoolis [[Pallas (kunstikool)|"Pallas"]]. Esmalt katsetas ta skulptuuri- ja maaliõpingutega vastavalt Anton Starkopfi ja Aleksander Vardi ateljeedes. Lõplikuks valikuks said graafikaõpingud [[Arkadio Laigo]] ateljees, õppejõuks oli ka [[Roman Vaher]].<ref>[http://www.estarts.ca/artist.php?id=5 Eesti Kunstide Keskus (Kanada): Richard Kaljo]</ref>
==Looming==
Richard Kaljo põhialaks oli [[puugravüür]], mille kõrval viljeles ta ka [[linoollõige]]t ja [[kuivnõel]]a. Kaljo varasemad tööd on ekspresiivsed ning kannavad [[Eduard Wiiralt]]i loomingu mõjutuste märke. 1940. aastal osaleb ta [[Eesti Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsus]]e korraldatud ideekavandite võistlusel teosega "Poliitiliste vangide vabastamine 1940. aasta 22. juunil". Sõja puhkedes valmivad teosed "Sõjapõgenikud" (1942), "Taastamas", "Rünnakul".
 
1940–1941 tegutses Tartus vabakutselise kunstnik-graafikuna. 1941. aastal alustas tööd raamatuillustraatorina, teostades kaanepilte kirjastuste Ilukirjandus ja Kunst väljaannetele. Sama aasta juulis hävis tema Tartu kodu koos raamatukogu, kunstikogu ning töövahenditega. Vältimaks Saksa okupatsioonivõimu tagakiusamist 1940. aastal võistlustööde tõttu liitus vabatahtlikult saksa sõjaväega. Määrati 181. julgestusgrupi kompanii kirjutajaks, kuid vabastati peagi teenistusest tervislikel põhjustel. Naasnud 1942 sõjast, tegutses kuni 1944. aastani vabakutselisena.
1946. aastal sõitis Kaljo koos [[Evald Okas|Evald Okase]], [[Günther Reindorff]]i, [[Alo Hoidre]] ja [[Elmar Kits]]ega [[Armeenia]]sse, kus jäädvustas nähtut arvukates, vabades ja elavates tuši- ja pliiatsijoonistustes. Aastatel 1947–1949 töötas Kaljo tõhusalt vabagraafika alal. 1950ndate aastate alguses pühendus Kaljo raamatugraafikale, millega oli tegelenud selleks hetkeks juba viimased kümme aastat. Illustreerist ta valdavalt sulejoonistega. Kõige mahukam töö oli kahtlemata [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]' romaanid "[[Kolm musketäri]]", "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Kümme aastat hiljem" (1957–1960). 1958. aastal alustas ta [[William Shakespeare]]'i "Kogutud teoste" illustreerimist puulõiketehnikas. Samal ajal ilmuvad tema loomingusse taas vabagraafilised lehed, neist mitmed linoollõikes.
 
[[1944]]–[[1948]] töötas [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Kunstiinstituudis]] assistendi ja hiljem vanemõpetajana. 1945. aastal astus [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liikmeks. [[1949]]. aastast vabakutseline [[Tallinn]]as ja [[1964]]. aastast [[Eesti NSV teeneline kunstnik]].
Vahetult pärast Pallase lõpetamist tegi Kaljo mitmeid [[eksliibris]]eid ning pöördus selle juurde taas 1950ndate keskpaigas.
 
Richard Kaljo suri 5. juulil 1978 Tallinnas, kuid on maetud Tartusse [[Raadi kalmistu]]le.
 
==Isiklikku==
Tema teisest abielust sündinud tütar [[Kai Kaljo]] (sünd. 1959) on [[vitraaž]]i-, installatsiooni- ja videokunstnik.
 
==Looming==
Richard Kaljo põhialaks oli [[puugravüür]], mille kõrval viljeles ta ka [[linoollõige]]t ja [[kuivnõel]]a. Valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, linnavaated ja aktid. Juba varastes töödes avaldus kunstniku armastus värvikate inimtüpaažide ja kõnekate stseenide vastu. Kaljo varasemad tööd on ekspresiivsed ning kannavad [[Eduard Wiiralt]]i loomingu mõjutuste märke. 1938. aastal alustas ta esinemist professionaalsete kunstnike näitustel. Kaljo osales regulaarselt [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e näitustel Eesti Vabariigi ajal ning nõukogude ajal eesti graafika valiknäitustel ja üleliidulistel grupinäitustel.
 
1940. aastal osales ta Eesti Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuse korraldatud ideekavandite võistlusel, kus jagas Eduard Järve ja Paul Liivakuga I preemiat. Teisel võistlusel pävis tema kavand "Poliitiliste vangide vabastamine 1940. aasta 22. juunil" I preemia. 1940–1941 tegutses Tartus vabakutselise kunstnik-graafikuna. Valmisid teosed "Sõjapõgenikud" (1942), "Taastamas", "Rünnakul".
 
1946. aastal sõitis Kaljo koos [[Evald Okas|Evald Okase]], [[Günther Reindorff]]i, [[Alo Hoidre]] ja [[Elmar Kits]]ega [[Armeenia]]sse, kus jäädvustas nähtut arvukates, vabades ja elavates tuši- ja pliiatsijoonistustes. Reisi tulemusena toimus kunstnike ühisnäitus [[Tallinna Kunstihoone]]s. Aastatel 1947–1949 töötas Kaljo tõhusalt vabagraafika alal. 1950 valmis esimene neljast V.I. Lenini portreest, mida loeti oma žanri üheks parimaks esindajaks Nõukogude Eesti graafikas. 1950-ndate lõpus kordas linoollõike tehnikas varem puugravüüris käsitletud teemasid, millele otsis jõulisemat väljendusviisi.
 
1946. aastal sõitis Kaljo koos [[Evald Okas|Evald Okase]], [[Günther Reindorff]]i, [[Alo Hoidre]] ja [[Elmar Kits]]ega [[Armeenia]]sse, kus jäädvustas nähtut arvukates, vabades ja elavates tuši- ja pliiatsijoonistustes. Aastatel 1947–1949 töötas Kaljo tõhusalt vabagraafika alal. 1950ndate aastate alguses pühendus Kaljo raamatugraafikale, millega oli tegelenud selleks hetkeks juba viimased kümme aastat. Illustreerist ta valdavalt sulejoonistega. Kõige mahukam töö oli kahtlemata [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]' romaanid "[[Kolm musketäri]]", "Kakskümmend aastat hiljem" ja "Kümme aastat hiljem" (1957–1960). 1958. aastal alustas ta [[William Shakespeare]]'i "Kogutud teoste" illustreerimist puulõiketehnikas. Samal ajal ilmuvad tema loomingusse taas vabagraafilised lehed, neist mitmed linoollõikes.
 
Vahetult pärast Pallase lõpetamist tegi Kaljo mitmeid [[eksliibris]]eid ning pöördus selle juurde taas 1950ndate keskpaigas. Alates 1957. aastast võttis osa kõigist suurematest ja enamikest temaatilistest Nõukogude Eesti eksliibrisenäitustest. Eksliibrisekunstnikuna saavutas ta tuntust ka väljaspool NSVL. Tema töid omandati Lääne-Euroopa, Ameerika ja Austraalia erakollektsionääride kogudesse.
 
1964. aastal toimus tema juubelinäitus Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis ja Kunstnike Liidu juhatuse saalis Moskvas. Richard Kaljo pälvis Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse.
 
==Teoseid==
61. rida ⟶ 76. rida:
 
==Kirjandus==
* De Estlandse graveur Richard Kaljo = Le graveur esthonien Richard Kaljo, Antwerpen, 1961 (Separaat väljaandest: Graphia, 1961, N 13, Lk. 149-160)
* [[Mai Levin]], [[Jüri Hain]], Richard Kaljo teoste näitus, Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, Tallinn, 1964
 
70. rida ⟶ 85. rida:
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=23406&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plZJ3Yk5WPohtaKVUCKUNlaxrawEuzBka]
*[http://www.galerii24.ee/?view=artist&action=view&ID=64 Kunstnikud Galerii24-s: Richard Kaljo]
*[http://kumu.ekm.ee/hetkel-avatud-naitused/hetkel-avatud-naitused/richard-kaljo-lood-graafikas-ja-kirjades/ Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades, näitus Kumu Kunstimuuseumis 26.09.14–15.03.15]
 
{{Pallase koolkond}}