Würzburgi koolkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
== Ajalugu ==
1896. aastal, rajas [[Wilhelm Wundt|Wilhelm Wundt'i]] kunagine laboriassistent, [[Oswald Külpe|Oswald Külpe]] (1862-1915), uue laboratooriumi [[Würzburg|Würzburgi]]. Külpe ümbritses end peatselt hulga nooremate psühholoogidega, sealhulgas, Narziß Ach (1871-1946), [[Karl Bühler|Karl Bühler]] (1879-1963), Ernst Dürr (1878-1913), Karl Marbe (1869-1953) ja [[Henry Jackson Watt|Henry]] Jackson Watt (1879-1925). Üheskoos arendati välja uuenduslik lähenemine psühholoogilisele eksperimenteerimisele, mis vastandus suuresti mitmele Wundt'i poolt seatud piirangule. Wundt oli selgelt eristanud vana filosoofilist enesevaatluse stiili, kus kõrgema tasandi mõtteprotsesse jälgiti pikaajaliselt ning sisemist taju, kus inimene võis koheselt saada teadlikuks oma hetkeaistingust, tundest või kujutlusest. Wundt väitis, et neist esimese uurimine eksperimentaalselt oli võimatu, kuna kõrgema tasandi mõttetegevust ei olnud võimalik uurida introspektsiooni kaudu eksperimentaalselt, vaid ainult humanistlikult läbi rahvapsühholoogia. Ainult sisemine taju oli sobilik eksperimenteerimiseks.
Würzburgi koolkondlased seevastu disainisid eksperimente, kus katseisikutele esitati keeruka sisuga stiimuleid (näiteks [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]] aforism või loogiline probleem) ning pärast selle mõningast töötlust (näiteks aforismi tõlgendamist või probleemi lahendamist), kirjeldasid osalised retrospektiivselt kõike, mis nende teadvusest oli katseaja vältel läbi käinud. Sellisest protsessist väideti olevat leitud mitmeid teadvuse elemente, sealhulgas teadvuse kogumid, teadlikkus ja mõtted. Inglise keeleruumis öeldakse neile tihtipeale kollektiivselt kujundita mõtted (''imageless thoughts'').
|