Härjapõlvlane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
liidetud |
||
1. rida:
'''Härjapõlvlane''' on väikest kasvu [[üleloomulik olend]] paljude rahvaste mütoloogias.
== Eestis ==
Härjapõlvlased polnud varem üldse tuntud, nad said tuntust [[Kreutzwald]]i kirjatööde kaudu.
===Välimus ===
Neid kutsutakse ka [[kääbus]]teks, kelle all mõistetakse pisikesi muinasjutulisi, hallihabemelisi mehikesi, kelle kasv vaevalt härja põlveni ulatub. Nende pea on palju suurem, kui keha ning nende tundemärgiks on pikk [[habe]]. Kääbused on kõik meessoost, kuid maa-aluste seas on naisi ka.
=== Töö ===
Härjapõlvlased on tuntud ka kui [[sepp|sepad]], kellel on maa all omad [[sepikoda|sepikojad]], kuis kääbused tihti seitsmekesi koos töötavad. Nad on küll väikseid, kuid neil on jõudu rohkem kui tavainimestel. Oma tööd teevad nad tavaliselt öösiti, kuid nad teevad seda hääletult, et ükski inimene neid ei kuuleks. Kuulda on neid jõulu- ja uusaastaööl, mil kostab tikk, takk.
Saarlased teavad, et härjapõlvlased taovad [[jaanipäev]]al ühtelugu päeval ja ööl. See tagumine tuletab meelde, et aeg on minna [[heinamaa]]le. Saarlased nimetavad härjapõlvlasi mõnikord maa-alusteks seppadeks.
=== Vihastamine ===
Härjapõlvlane vihastub kergelt ja teeb vihatujus inimesele kahju. Kui keegi härjapõlvlasele head teeb, siis oskavad nad head vastu teha.
Maa-alused vihastavad niisama lihtsalt kui kääbusedki. Sageli vihastavad nad inimeste peale, ilma et inimene neid üldse pahandada tahaks või üldse teaks, et nad maa-alustega kokku oleks puutunud. Nende viha kartes püütakse neid alati lepitada ja enda poole meelitada.
== Kasutatud kirjandus ==
* Matthias Johann Eisen, „Eesti mütoloogia”. Tallinn: Mats, 1995, 56-59
==Vaata ka==
9. rida ⟶ 23. rida:
[[Kategooria:Mütoloogia]]
[[Kategooria:Eesti mütoloogia]]
[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]
| |||