Vormsi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Mheinla (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi WikedKentaur. |
→Loodus: Parandasin lauseehitust. Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
67. rida:
Vormsi lääne- ja põhjarand on kivised. Liivaranda leiab ainult Rumpo külas. Saare aluskihid koosnevad [[lubjakivi]]st. Saar on väga tasane, kuid pinnamoodi lisavad vorme [[oos]]id ja [[rannavall]]id. Vormsi kõige kõrgem koht on 13 meetrit üle merepinna ulatuv Huitbergi küngas. Vormsi maastikku iseloomustab vaheldusrikas loodus, millele on iseloomulikud [[loopealne|loopealsed]] ja [[kadastik]]ud (saare lääneosa) ning idaosas madalad ja soised paigad. Üle poole saare pindalast moodustab [[mets]]. Metsandus on turismi kõrval Vormsi üks suuremaid sissetulekuallikaid. Hullo külas asub suur rändrahn [[Parunikivi]].
Aktiivse põllumajandustegevusega on tekkinud ja säilinud ranna[[karjamaa]]d ning [[puisniidud]]. Niitudel esineb Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike. Vormsi saare taimestik on samuti väga rikkalik. Saarel on loetletud üle 900 [[liik (bioloogia)|liigi]] [[puu|puid]], [[põõsas|
Vormsi saarel on registreeritud 3 [[roomaja]]- ja 3 [[kahepaiksed|kahepaikseliiki]]. Üks haruldasemaid isendeid on [[juttselg-kärnkonn]] ehk kõre, kes elutseb madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest leiab saarelt [[suurkõrv]]a. [[Imetaja]]id on saarel 25 liiki, kelle hulgas on viimasel ajal arvukalt [[ilves]]eid ja väga palju [[metssiga|metssigu]]. Loomastikule ei jää alla ka rikkalik saare [[linnud|linnustik]]. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki. Eraldi võib välja tuua saarel pesitsevad [[merikotkas|merikotkad]] ja [[sookurg|sookured]]. Vormsil tegutseb [[rabapistrik]], [[kassikakk]], [[hüüp]] ja [[niidurüdi]]. Tihti kohtab [[rukkirääk]]u, keda mujal Euroopas eriti pole.
| |||