Aleksandr Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
32. rida:
 
Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s, 1786–[[1792]] sõdis järjekordses [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsember ([[22. detsember|22. detsembril]] [[1790]] vallutas ta [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste kindluse [[Izmail]]i, mida peeti vallutamatuks. Sealjuures polnud Suvorovil olulist ülekaalu elavjõus. Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukati peaaegu kõik kindluses olijad, kokku eri andmeil 26 000–40 000 inimest{{lisa viide}}.
 
Suvorovi väeüksused osalesid Lõuna-Ukrainas ja Põhja-Krimmis rändrahva, Nogai tatarlaste, hävitamises ja küüditamises Kubanimale ja Lõuna-Kaukaasiasse. Lahkumast keeldunud nomaadid hävitati tule ja mõõgaga.
===1794. aasta Poola ülestõusu mahasurumine===
Pärast rahulepingu allakirjutamist Türgiga surus Suvorov [[1794]] maha [[Kościuszko ülestõus]]u. 24. oktoobril ([[4. november|4. novembril]]) 1794 toimus [[Praga lahing]], milles Suvorov purustas ülestõusnute arvuliselt umbes võrdse väe. Lahingu järel tapeti kuni 20 000 tsiviilisikut, mispeale ülestõusnud lõpetasid vastupanu. [[Katariina II]] ülendas Suvorovi selle võidu eest [[marssal]]iks.