Wisława Szymborska: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
Szymborska on [[1996]]. aasta [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaat. Ta sai [[1991]] [[Goethe auhind|Goethe auhinna]] ja [[1995]] [[Herderi auhind|Herderi auhinna]].
 
== Elulugu ==
Wisława Szymborska sündis Bninis, mis kuni [[1934]] oli iseseisev linn ja on alates [[1961]] osa [[Kórnik]]ist. Ta sündis Wincenty ja Anna (sündinud Rottemund) Szymborski tütrena. Isa oli krahvi [[Władysław Zamoyski]] asevalitseja. Zamoyski oli [[Poola]] [[patrioot]] ja [[metseen]], aga suri juba [[1924|järgmisel aastal]]. Isa töö asevalitsejana lõppes ning pere kolis alguses [[Toruń]]isse ja [[1931]] Krakówisse, kus Wisława Szymborska elas surmani.
 
11. rida ⟶ 12. rida:
Pärast maailmasõja lõppu asus ta õppima [[Jagiello ülikool]]i [[kirjandus]]t, kuid vahetas eriala ja läks üle [[sotsioloogia]]sse. Ta hakkas osalema noorte kirjandusliikumises. Seal kohtus ta [[Czesław Miłosz]]iga, kes teda tugevalt mõjutas. [[1934]]. aasta märtsis avaldas Szymborska oma esimese luuletuse "''Szukam slowa''" ("Vaadates sõnu") päevalehes "Dziennik Polski" ning sellest ajast peale hakkas ta oma loomingut avaldama paljudes Poola väljaannetes.
 
[[1948]] lahkus Szymborska ülikoolist raske majandusliku olukorra tõttu seda lõetamatalõpetamata ja asus tööle [[sekretär]]i ja illustraatorina üle nädala ilmuva nädalalehe kirjastuses. Samal aastal [[abielu|abiellus]] ta luuletaja Adam Włodekiga. Abielu jäi lastetuks ja [[lahutus|lahutati]] [[1954]], kuid nad jäid teineteisele lähedaseks kuni Włodeki surmani [[1986]].
 
Nagu paljud Poola intellektuaalid pärast maailmasõda, oli Szymborskagi [[kommunism|kommunisykommunist]] ja kuulus [[Poola Ühinenud Töölispartei]]sse. Ta kirjutas teoseid Lenini kiituseks ja Poola ülesehitustööst. [[1953]] kirjutas ta alla [[Poola Kirjanike Liit|Poola Kirjanike Liidu]] pöördumisele, millel 53 kirjanikku pooldasid näidiskohtuprotsessi Poola vaimulike üle. Kuid pikkamööda tekkisid Szymborskal sidemed [[dissident]]idega ja [[1966]] astus ta parteist välja. Juba [[1957]] tutvus ta Jerzy Giedroyciga, kes andis [[Pariis]]is välja poola [[emigrant]]ide kultuuriajakirja "''Kultura''", ja tegi sellelegi kaastööd.
 
1953 hakkas Szymborska tööle kirjandusülevaateajakirjas "''Życie Literackie''" ("Kirjanduselu") ja töötas seal kuni [[1981]]. aastani. Alates [[1968]] toimetas ta seal oma rubriiki ja paljud selles ilmunud artiklid on hiljem eraldi kogumikes välja antud. 1981–[[1983|83]] toimetas ta Krakówis ilmunud kirjadusteemalist kuukirja "''NaGlos''". Selle aja paiku muutus Szymborska järjest opositsioonilisemaks, tehes järjest rohkem kaastööd Pariisi ajakirjale "''Kultura''" ja varjunime Stańczykówna all [[samizdat]]is ilmunud põrandaalusele ajakirjale "''Arka''". Ta tõlkis [[poola keel]]de ka [[prantsuse kirjandus]]t, eriti barokkpoeeti [[Agrippa d'Aubigné]]d.
 
== Tähtsamad tööd ==
54. rida ⟶ 55. rida:
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Wisława Szymborska}}
* Wisława Szymborska, [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/10/11/kultuur.htm#kolmas luuletus "Ilmsi". Tõlkinud ja saateks: Hendrik Lindepuu] – Postimees 11. oktoober 1996, lk 15
* Hendrik Lindepuu, [http://www.postimees.ee/leht/96/10/21/kultuur.htm#kolmas "Nobeli kirjanduspreemia keskpärasele luuletajale?"] – Postimees 21. oktoober 1996, lk 17