Wisława Szymborska: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Wisława Szymborska 2009.10.23 (1).jpg|pisi|Wisława Szymborska (2009)]]
[[Pilt:Szymborska.jpg|thumbpisi|Wisława Szymborska (2005)]]
'''Wisława Szymborska''' ([[2. juuli]]l [[1923]] [[Bnin]]is [[Poznań]]i lähedal – [[1. veebruar]] [[2012]] [[Kraków]]) oli [[poolakad|poola]] [[luuletaja]], [[esseist]] ja [[tõlkija]].
 
Szymborska on [[1996]]. aasta [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaat. Ta onsai üks[[1991]] silmapaistvamaid[[Goethe poolaauhind|Goethe luuletajaidauhinna]] ja [[1995]] [[Herderi auhind|Herderi auhinna]].
 
Wisława Szymborska sündis Bninis, mis kuni [[1934]] oli iseseisev linn ja on alates [[1961]] osa [[Kórnik]]ist. Ta sündis Wincenty ja Anna (sündinud Rottemund) Szymborski tütrena. Isa oli krahvi [[Władysław Zamoyski]] asevalitseja. Zamoyski oli [[Poola]] [[patrioot]] ja [[metseen]], aga suri juba [[1924|järgmisel aastal]]. Isa töö asevalitsejana lõppes ning pere kolis alguses [[Toruń]]isse ja [[1931]] Krakówisse, kus Wisława Szymborska elas surmani.
Aastal [[1991]] sai ta [[Goethe auhind|Goethe auhinna]].
 
Kui puhkes [[Teine Maailmasõda]] ja Poola okupeeriti, jätkas Szymborska oma haridusteed põrandaaluses koolis. Alates [[1943]] töötas ta [[raudtee]]l ja suutis vältida saatmist [[Saksamaa]]le [[sunnitöö]]le. Selle aja paiku tegi ta esimesed katsetused [[raamat]]ute [[illustraator]]ina ning hakkas kirjutama [[lühijutt]]e ja [[juhuluule]]t.
== Tähtsamad tööd ==
 
Pärast maailmasõja lõppu asus ta õppima [[Jagiello ülikool]]i [[kirjandus]]t, kuid vahetas eriala ja läks üle [[sotsioloogia]]sse. Ta hakkas osalema noorte kirjandusliikumises. Seal kohtus ta [[Czesław Miłosz]]iga, kes teda tugevalt mõjutas. [[1934]]. aasta märtsis avaldas Szymborska oma esimese luuletuse "''Szukam slowa''" ("Vaadates sõnu") päevalehes "Dziennik Polski" ning sellest ajast peale hakkas ta oma loomingut avaldama paljudes Poola väljaannetes.
 
[[1948]] lahkus Szymborska ülikoolist raske majandusliku olukorra tõttu seda lõetamata ja asus tööle [[sekretär]]i ja illustraatorina üle nädala ilmuva nädalalehe kirjastuses. Samal aastal [[abielu|abiellus]] ta luuletaja Adam Włodekiga. Abielu jäi lastetuks ja [[lahutus|lahutati]] [[1954]], kuid nad jäid teineteisele lähedaseks kuni Włodeki surmani [[1986]].
 
Nagu paljud Poola intellektuaalid pärast maailmasõda, oli Szymborskagi [[kommunism|kommunisy]] ja kuulus [[Poola Ühinenud Töölispartei]]sse. Ta kirjutas teoseid Lenini kiituseks ja Poola ülesehitustööst. [[1953]] kirjutas ta alla [[Poola Kirjanike Liit|Poola Kirjanike Liidu]] pöördumisele, millel 53 kirjanikku pooldasid näidiskohtuprotsessi Poola vaimulike üle. Kuid pikkamööda tekkisid Szymborskal sidemed [[dissident]]idega ja [[1966]] astus ta parteist välja. Juba [[1957]] tutvus ta Jerzy Giedroyciga, kes andis [[Pariis]]is välja poola [[emigrant]]ide kultuuriajakirja "''Kultura''", ja tegi sellelegi kaastööd.
 
1953 hakkas Szymborska tööle kirjandusülevaateajakirjas "''Życie Literackie''" ("Kirjanduselu") ja töötas seal kuni [[1981]]. aastani. Alates [[1968]] toimetas ta seal oma rubriiki ja paljud selles ilmunud artiklid on hiljem eraldi kogumikes välja antud. 1981–[[1983|83]] toimetas ta Krakówis ilmunud kirjadusteemalist kuukirja "''NaGlos''". Selle aja paiku muutus Szymborska järjest opositsioonilisemaks, tehes järjest rohkem kaastööd Pariisi ajakirjale "''Kultura''" ja varjunime Stańczykówna all [[samizdat]]is ilmunud põrandaalusele ajakirjale "''Arka''". Ta tõlkis [[poola keel]]de ka [[prantsuse kirjandus]]t, eriti barokkpoeeti [[Agrippa d'Aubigné]]d.
 
== Tähtsamad tööd ==
*Dlatego żyjemy (''Selleks elame'') (1952)
*Pytania zadawane sobie (1954)
*Wołanie do Yeti (1957)
*Sól (1962)
*101 wierszy (''101 luuletust'') (1966)
*Sto pociech (1967)
*Wiersze wybrane (1967)
*Poezje wybrane (1967)
*Wszelki wypadek (1972)
*Wielka liczba (''Suur arv'') (1976)
*Ludzie na moście (1986)
*Poeesia: Poems (poola-inglise väljaanne) (1989)
35. rida ⟶ 44. rida:
=== Üksikuid luuletusi ===
* "Loti naine". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1996]], nr 11/12, lk 1–2
* "Naer"; "Mõned armastavad luulet"; "Negatiiv". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1996, nr 12, lk 1631–1633
* "Armastus esimesest pilgust"; "Kass tühjas korteris". Tõlkinud Helgi Loik – Looming [[1997]], nr 6, lk 742–744
* "Negatiiv"; "Piinamine"; "Terrorist, see vaatab"; "Lisandusi statistikale"; "Oma mahategemise kiituseks"; "Ajajärgu lapsed"; "Kõik". Tõlkinud Hendrik Lindepuu – Vikerkaar [[2005]], nr 4/5, lk 23–30
 
== Kirjandus ==
 
* [[Joanna Zach-Blonska]], "Õrnus ja huumor – Wisława Szymborska". Inglise keelest tõlkinud Helgi Loik – Vikerkaar 1996, nr 11/12, lk 172–177
* Hendrik Lindepuu, "Nobeli kirjanduspreemia Wisława Szymborskale" – Looming 1996, nr 12, lk 1712–1716
49. rida ⟶ 57. rida:
* Hendrik Lindepuu, [http://www.postimees.ee/leht/96/10/21/kultuur.htm#kolmas "Nobeli kirjanduspreemia keskpärasele luuletajale?"] – Postimees 21. oktoober 1996, lk 17
* [[Martti Puukko]], [http://arvamus.postimees.ee/729500/lahkus-nobeli-preemia-laureaat-wislawa-szymborska/ "Lahkus Nobeli preemia laureaat Wislawa Szymborska"] – Postimees/AK: arvamus, kultuur, 4. veebruar 2011, lk 10
* Hendrik Lindepuu, [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14050:wisawa-szymborska-19232012&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3380 "Wisława Szymborska (1923–2012)"] – Sirp 10. veebruar 2012, lk 13; [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14049:luulet&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3380 samas ka luuletused "Neljateistkümnene", "Lahutus" ja "Identifitseerimine"]
 
{{NobelKirjandus}}
 
{{DEFAULTSORT:Szymborska, Wislawa}}
{{NobelKirjandus}}
 
[[Kategooria:Poola kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]