Vikipeedia

Pulli asula: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Parandatud ja täiendatud
3. rida:
'''Pulli asula''' oli [[Kunda kultuur]]i asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] paremal kaldal, [[Sindi]] linnast 2 km ülesvoolu [[Pulli]] küla lähedal.
 
Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik), see juhtus 10 000 – 11 000 aastat tagasi. Algul asuti EestiEestisse ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks inimasustuse jäljeks senisiiani jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja korilased peatusid mitmete aastate vältel. Asula kasutusaeg on süsinikdateeringu[[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikdateeringu]] alusel umbes [[8900 eKr]].
 
Erinevalt teistest, hilisematest [[Kunda kultuurikultuur]]i leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas [[tulekivi]], mille kõige lähemad leiukohad asuvad Baltimaade[[Baltimaad]]e kagu- ja lõunaosas. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt. Samasugust tulekivi esineb ka Põhja-Valgevenes[[Valgevene]]s, kust voolab läbi [[Daugava]] jõgi (slaavipäraselt[[valgevene Zapadnaja-Dvinaakeel]]es ''Заходняя Дзвіна'', ''Zachodniaja Dzvina'') jõgi.
 
Võis olla nii, et jääaegse[[jääaeg]]se jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Dvinaa/ Daugava jõge ja sealt piki [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuuejõesuu umbes Sindi juures, tuhat-paartuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis - seal ongi teine, [[Reiu asulakoht|Reiu]] asulakohasulakoht, mis on ca 1500 aastat noorem kui Pulli. (Reius on ka muid leitud veel hilisemate aastatuhandete asustusi.)
 
Esimene juhuleid - suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud [[nukleus]] leiti Pullist juba [[1930]]. aasta paiku. Asulajäänused avastati [[1967]]. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel [[1968]]–[[1973]] ja [[1975]]–[[1976]] [[Lembit Jaanits]]a juhatusel.
 
Kaevamistel on umbes 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu, mille hulgas on enim mustast tulekivist väikeesemeid: [[otsakõõvits]]ad ja luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis viitaksid kohapealsele tulekivi töötlemisele, on vähe. Võrdlemisi sagedaseks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Samuti on leitud mitmesuguseid [[luutalv]]asid ja loomahammastest ripatseid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud [[koer]]a esinemise kohta Eestis.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pulli_asula"