Massihävitusrelv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Tavapäraste pommide hävitusvõimekust ei anna võrreldagi [[aatompomm]]i hävitusvõimekusega, mis lõhkes [[Hiroshima]] kohal. Aatompomm hävitas terve linna ning umbes 66000 inimest said otsekohe surma. Aasta lõpuks oli [[kiiritus]]e mõju tõttu suurenenud hukkunute arv 140 000-ni. Külmasõja ajal [[Ameerika Ühendriigid]], [[Nõukogude Liit]] ja teised suurriigid ehitasid tuhandeid [[tuumapomm]]e, [[rakett]]e ning suurtükiväe laskemoonasid. Samal ajal valmistasid suurriigid keemia- ja biorelvi. Keemiarelvad sisaldasid spetsiaalseid vedelikke ning gaase, mis lämmutasid ohvreid, mürgitasid nende verd, kahjustasid nende nahka või kahjustasid närvisüsteemi.<ref name="wmdref"/>
[[Kloor]]igaasi kasutati [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Veel on olemas ka bioloogilised relvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viiruseid. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvadest, sest biorelva pole võimalik kiiresti tuvastada pärast relva kasutamist. On olemas vahendid, mis tuvastavad biorelva mõjuri, kuid need võtavad aega. Biorelva mõju pole ka koheselt nähtav, sest nakatused vajavad aega, et tekitada kahju või haigust(inkubatsiooniperiood). Neid relvi kasutati rahvarohketes alades, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik ([[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]). Biorelva pole tänapäeval kasutatud peale seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid [[Hiina]] aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelvi võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva lihtne valmistada.<ref name="wmdref">{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>
== Viited ==
| |||