Pikne (äiksejumal): erinevus redaktsioonide vahel

▲'''Pikset''' kujutatakse ette meessoost jumalusena, kes oskab hästi kisendada, müra teha ja loopida piike. Pikne on tavaliselt vana mees, või koguni surnu, kes teeb ülal häält. Sõna „pikne“ tähendab liivis välku ennast, aga ka üldse äikest. Tihti öeldakse, et pikne põristab, mitte välku lööb, samuti pikne hakkab müristama. See, kas pikne ja kõu on samad, ei ole teada.<br />

▲Piksega seoses on tekkinud mitu kõnekäändu: „(oh) pikne, (oh) väävel!“; vihahoos sajatatakse „las pühapikne löögu sind maha!“, vanasti vannuti „o püha pikne, o püha boŕit!“ (boŕit= eesti põristaja, paristaja, põrutaja). Kõige enam on kuuldud äiksest räägitavat kui taevataat, kes riidleb või jumal riidleb. <br />

▲Piksel on üheksa poega: kolm, kes põrutavad, kolm müristavad ja kolm viskavad välku. Pikne on ainus jumal, keda kurat kardab. Pikne ajab teda taga ja tahab teda lüüa, kurat aga jookseb ringi ja otsib endale varjualust. Seda ei leia ta põrgust, järve vee alt, sambla alt, aida pealt, reheahju tagant või seest. Ainus koht kust leiab, on suur kummuli katel, seepärast ka hoiti kõik suured katlad püsti, et kurat ei saaks nende alla pugeda. Pikne kiusab halbu inimesi ja sellepärast kõik nõiad, võlud ja pahad vaimud poevad äikse ajal puude õõnsustesse (seepärast lööbki pikne puusse). <br />

▲Ennast saab ka pikse eest kaitsta. Alati kui välku lööb, tuleb rist endale ette lüüa ja öelda „Kristõz Jéz“; öösel jätta tuli laual põlema, siis ei löö välk majja; Isegi päeval küünal lauale, kui äike väljas; tehakse tuli kotta või ahju alla, pikne siis ei tule, kui majas on tuli, aga ahju või pliidi siiber peab kinni olema, samuti kõik uksed-aknad; kui ollakse pikse ajal väljas, siis ei tohi joosta, olgu hirm kui suur, peab tulema vaikselt majja sisse. Selliseid ütlusi on veel palju ja mõnda mainitakse vanaemade ja –isade poolt tänaseni. <br />