'''Põlva raudteejaam''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pölwe'') on [[raudteejaam]] [[Põlvamaa]]l [[Põlva]]s.
Põlva jaamas asubon alates [[2011]]. aastast uus 550mm550 mm kõrgune täispikk [[ooteplatvorm]]. Raudteejaamas peatuvad [[Elron]]i [[reisirong]]id liinil [[Tartu–Koidula raudteeliin|Tartu–Koidula]], kokku neli korda päevas. [[Rong]] sõidab [[Tartu]]st [[Põlva]]sse umbes 45 minutit.
[[File:Põlva veetorn.jpg|thumb|Uus veetorn Põlva raudteejaama juures]]
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1931]], seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tartu–Petseri raudtee]] rajamisega. Raudteejaama avamine oli tähtis [[Põlva]] majanduselu arendajanaarengu seisukohalt.
Põlva jaamasjaama asuskaks varasemalt kaksvarasemat madalat [[perroon]]i pikkustegapikkusega 103 m ja 294 m, mis tänaseks on lammutatud.
==Jaamahoone==
Põlva [[jaamahoone]] ehitati tüüpkavandi järgi sarnaselt [[Märjamaa raudteejaam|Märjamaa]], [[Vigala raudteejaam|Vigala]], [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]] ja [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]] jaamahoonetega. Tegemist on sümmeetrilise ristkülikuliseristkülikukujulise põhiplaani ja madala kelpkatusega kivihoonega, mis ehitati tõenäoliselt [[Leon Johanson]]i projekti järgi 1931. aastal. Põlva jaamahoone ja abihooned on säilinud, kuid [[veetorn]] hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. <ref>[ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. lk. 60]</ref><ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref>
Põlva jaamahoone on tänaseks tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks. <ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1857 Põlva raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register]</ref>
