Toulouse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
25. rida:
 
[[419]]–[[507]] oli [[läänegoodid|läänegootide]] [[Tolosa]] kuningriigi pealinn. Läänegoodid oli jõud [[Lääne-Euroopa]]s [[5. sajand|5.]]–[[7. sajand]]ini, kui [[Rooma riik#Impeeriumi lagunemine|roomlased]] oma riigi üle kontrolli kaotasid. Vastuseks [[vandaalid]]e, [[alaanid]] ja [[sueebid]]e sissetungile [[Hispania|Rooma Hispaaniasse]] aastal 409 värbas [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] [[Lääne-Rooma keisrite loend|keiser]] [[Honorius]] läänegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma läänegootidest [[föderaadid|föderaate]], andes neile maad [[Gallia Aquitania]]s (mis ulatus [[Püreneed]]est [[Garonne]]'i jõeni), kuhu asuda. Asustus moodustas tulevase läänegootide kuningriigi tuuma, mis lõpuks laienes üle [[Püreneed]]e ja Pürenee poolsaarele.
{{Vaata|Läänegootide kuningriik#Toulouse'i kuningriik}}
 
[[Frangi riik|Frangi riigis]], [[Merovingid]]e ajal valitses Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest koosnevat [[Toulouse'i krahvkond]]a [[Toulouse'i krahv]]. Umbes aastal 628 asutas [[Dagobert I]] [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania kuningriigi]] oma vennale [[Charibert I]]-le, kes valis Toulouse'i oma pealinnaks. Toulouse'i ajalugu taasalustab aastal 780 või 781, kui [[Karl Suur]] nimetas oma poja [[Ludwig Vaga]] [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania kuningaks]] Toulouse'iga kui pealinnaga. [[Frangi riik|Frangi riigi]] kuninga [[Ludwig Vaga]] ja tema laste kehvadel päevadel kannatas Toulouse sarnaselt ülejäänud [[Lääne-Euroopa]]ga. Seda piiras aastal 844 [[Charles II Paljaspea]] ja selle võtsid neli aastat hiljem [[normannid]], kes seilasid aastal 843 [[Garonne]]'i pidi üles kuni linna müürideni. Umbes aastal 852 järgnes [[Quercy]] krahv [[Raymond I (Toulouse'i krahv)|Raymond I]] oma vennale [[Frédolon]]ile kui Toulouse'i ja [[Rouergue krahv]]; temast alates on kõik hilisemad Toulouse'i krahvid nende järglased. Raymond I lapselapsed jagasid oma vanemate valdused; nendest [[Raymond II (Toulouse'i krahv)|Raymond II]] sai Toulouse'i krahviks ja [[Ermengaud (Rouergue krahv)|Ermengaud]] Rouergue krahviks, kui [[Septimaania]], Quercy ja [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] pärilikud tiitlid olid nende ühisvalduses. Raymond II pojapoeg [[Guillaume III (Toulouse'i krahv)|Guillaume III]] abiellus [[Provence'i Emma]]ga ja andis osa sellest oma nooremale pojale [[Bertrand I de Forcalquier]]ile. Guillaume'i vanem poeg [[Pons (Toulouse'i krahv)|Pons]] sai kaks last, kellest [[Guillaume IV (Toulouse'i krahv)|Guillaume IV]] oli oma isa järglane Toulouse'is, Albis ja Quercy's; samas noorem, [[Raymond IV (Toulouse'i krahv)|Raymond IV]], tegi ennast Rouergue krahvide tohutute valduste isandaks, abiellus oma nõbu, [[Provence]]'i pärijannaga, ja umbes aastal 1085 hakkas valitsema oma vanema venna tohutuid valdusi, kes oli veel elus. Pärilikud Toulouse'i krahvid valitsesid Toulouse'i linna ja seda ümbritsevat krahvkonda 9. sajandi lõpust kuni aastani 1271. Krahvid ja teised perekonna liikmed olid erinevatel aegadel ka [[Quercy]], [[Rouergue]]'i, [[Albi (Prantsusmaa)|Albi]] ja [[Nîmes]]'i krahvid ning [[Septimaania|Gootia]] ja [[Provence]]'i markiid. Sellest ajast alates olid Toulouse'i krahvid suurimad isandad [[Lõuna-Prantsusmaa]]l.