Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 194.106.127.114 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Minnekon.
5. rida:
 
== Nimetused ==
SUEMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA SÕIIIIIIIIIIII PABERIIIIIIT<table border="0" cellpadding="3" cellspacing="1" style="float:right;background-color:#e5f6e5;margin-left:10px;">
<tr>
<td style="padding-left:10px; background-color:#eeffee; vertical-align:top;">Karjalased</td>
43. rida:
== Arv ==
[[Pilt:Karelian man 1900.jpg|thumb|220px|Karjala mees<br>Pilt aastast [[1900]]]]
 
Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad [[1835]]. aastast, mil Vene geograafi [[Peter von Köppen]]i loenduse tulemusena karjalaste arvuks [[Venemaa]]l nimetati 171 695 ([[Tveri kubermang]]us 84 638, [[Novgorodi kubermang]]us 27 076, [[Aunuse kubermangus]] 43 810 ja Valgemere aladel [[Põhja-Karjala]]s 11 288).
 
[[1897. aasta Venemaa rahvaloendus]]e tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist [[Tveri kubermang]]us 117 679, [[Novgorodi kubermang]]us 9 980, [[Aunuse kubermang]]us 59 414, [[Põhja-Karjala]]s (ehk [[Viena Karjala]]s ehk [[Valgemere Karjala]]s) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus [[1926]]. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja [[Moskva oblast]]is - 140 567, [[Karjala ANSV]] 100 781, mujal 6 772)<ref>[http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=6822a044dd344c2ead533dfaa45cec19 Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleseadus]</ref>.
 
[[1939]]. aastal loendati [[Venemaa]]l kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). [[2002]]. aastaks oli karjalasi järel 93 344. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 60 815 karjalast.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref>Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne [[iive]].
 
Väga kiires tempos on kahanenud tverikarjalaste arvukus. Veel [[1989]]. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast<ref>Narodõ ''Narodõ Rossii. Entsiklopedija.'' Moskva: 1994, lk 433.</ref>, kuid [[2002]]. aastal vaid 14 633.<ref>[http://www.perepis2002.ru perepis2002.ru]</ref>
 
Kuigi 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, on nende osakaal sealsetest elanikest vaid 9%. Valdav enamik Vabariigi elanikkonnast on venekeelne ning suurem osa neist pole sündinud Karjalas. Enamik Vabariigi karjalastest elab linnades.
 
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas [[Eesti]]s 363 karjalast.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmabaasist]</ref>
 
=== Karjalaste arv ===
139. rida ⟶ 151. rida:
 
=== Kalevala ===
"[[Kalevala]]", soome [[rahvuseepos]]e, koostas [[Elias Lönnrot]] soome, [[ingerisoomlased|ingeri]] ja karjala [[runo|runolaulud]]laulude põhjal
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:KarelianNationalFlag.svg|pisi|Karjala rahvuslipp.]]
[[Pilt:Flag_of_Karelian_ASSR.svg|pisi|Karjala ANSV lipp.]]
[[Pilt:Coat of Arms of Karelian ASSR.png|pisi|Karjala ANSV vapp.]]