Tank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MMNurges (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib soomusmasinast; [[mahuti]] kohta vaata [[Tank (mahuti)]]; laevamahuti kohta vaata [[Tank (laevandus)]]; Pakistani linna kohta vaata artiklit [[Tānk]].}}
 
[[Pilt:M1-A1 Abrams 1.jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide tank [[M1 Abrams|M1A1 Abrams]]]]
5. rida:
[[Pilt:Soviet T-80.JPEG|pisi|Vene tank [[T-80]] BV]]
 
'''Tank''' ('''lahingutank''') on roomikuil[[roomik]]uil liikuv, tugevalt [[Soomus (sõjandus)|soomustatud]], hea maastikuläbivuse ja liikuvusega relvastatud [[soomuk|soomusmasin]].
 
Tankid on soomusväe põhijõud, tagades lahingutegevuse käigus lahingüksustele tõhusa otsetuletoetuse manöövrite ja löökide teostamisel ning kaitsel. Nende põhiülesanne lahinguväljal on võitlus vastase tulepunktidega ja soomustehnikaga.
 
== Iseloomustus ==
Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass ja piiratud enesekaitsevõime jalaväe või soomusjalaväe toetuseta. Lahingutank on varustatud erinevate vaatlusseadmetega, mis võimaldavad jälgida ümbrust nii päevavalges kui ka öösel ja erinevates ilmastikutingimustes. Lahingutanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka sõites. SihtimisparandiSihtimisaparandi kiiret sisseviimist vastavalt laskekaugusele, masina liikumiskiirusele ja laskemoona iseärasustele lihtsustab pardaarvuti. Maastikul orienteerumist hõlbustab navigatsioonisüsteem. Väliseks sidepidamiseks on tankides raadiojaamad, pardaside toimub peatelefonidega. Mitmeid moodsaid tankimootoreid on võimalik üldiselt käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemidtulekustutussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli [[aktiivsoomus]]ega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid.
 
Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 3–4 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105–125 [[millimeeter|mm]] [[kaliiber (sõjandus)|kaliibriga]] vint- või sileraudne [[kahur]] ja 1–2 [[kuulipilduja]]t. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 40–65 [[tonn]]i, kiirus teel 60–75 [[kilomeeter tunnis|km/h]].
58. rida:
* [[Mark-tüüpi tankid]]
 
==Välislink Viited ==
{{Viited}}
{{Commonskat-tekstina|Tanks}}
 
==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina|Tanks}}
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=47573 Eeskirjad lahingmasinate käsitamiseks. 1. vihk. Tankide ala. Auto-Tankide Divisjoni kivitrükk ja väljaanne. 1926.]