Massihävitusrelv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Massihävitusrelvad on näiteks [[bioloogiarelv]]ad, [[keemiarelv]]ad ja [[tuumarelv]]ad.
==Ajalugu==
Terminit "massihävitusrelvad" on kasutatud vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati [[pommitaja]]te kirjeldamiseks. Sellel ajal need kõrgelt lendavad hävituslennukid tundusid kui peatumatu hävitusjõuna ning ohuna tsiviilisikutele, kes olid lahingurindelt eemal. [[Teine maailmasõda|Teisel maailmasõjal]] rünnati lennukitega linnu nagu [[Hamburg]] ja [[Tokyo]], kus suri kümneid tuhandeid ühe ööga. Tavapäraste pommide hävitusvõimekus ei olnud lähedalgi [[aatompomm]]i hävitusvõimekusele, mis lõhkes [[Hiroshima]] kohal. Aatompomm hävitas terve linna ning mõned 66000 inimest said surma. Aasta lõpuks oli [[kiiritus]]e tagajärjel suurenenud hukkunute hulk 140000-ni. Külmasõja ajal [[Ameerika Ühendriigid]], [[Nõukogude Liit]] ja teised suurriigid ehitasid tuhandeid [[tuumapomm]]e, [[rakett]]e ning suurtükiväe laskemoona. Samal ajal valmistasid suurriigid keemia- ja bioloogiarelvi. Keemiarelvad sisaldasid vedelikke ning gaase, mis lämmutasid ohvreid, mürgitasid nende verd, kahjustasid nende nahka või kahjustasid närvisüsteemi.
[[Kategooria:Terrorism]]
[[Kategooria:Relvad]]
|