Grammatilised vahendid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Grammatilised vahendid''' on keelelised vahendid, mis seovad [[leksikaalsed vahendid]] üheks funktsionaalseks tervikuks - [[Lause|lausekslause]]ks või [[Lause_moodustajad|lause moodustajaks]].
== Eesti keel ==
 
'''Grammatilised vahendid''' on keelelised vahendid, mis seovad [[leksikaalsed vahendid]] üheks funktsionaalseks tervikuks - [[Lause|lauseks]] või [[Lause_moodustajad|lause moodustajaks]].
Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid.
 
== Eesti keel ==
'''Grammatilisi vahendeid on viit liiki:'''
* leksikaalgrammatilised vahendid: [[abisõnad]], nt [[Kaassõnad|kaas]]- või [[Sidesõna|sidesõnadsidesõna]]d, ka osa [[Asesõna|asesõnu]];
* [[Morfoloogiline kategooria|morfoloogiliste kategooriate]] tunnused ehk muutetunnused, s.o
** [[Noomen|noomen]]i [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4 arvu]- ja [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4 käändetunnused]
** [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4 võrdlusastmete] tunnused,
** [[Verb|verbiverb]]i [[Pööre (keeleteadus)|arvu]]-, isiku-, [[Aeg (keeleteadus)|aja]]-, [[Kõneviis|kõneviisikõneviis]]i-, [[Tegumood|tegumoe]]- ja [[Kõneliik|kõneliigi]]tunnused,
** [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitsete verbivormide]] tunnused;
* osa tuletusliiteid, nt [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=2&id=318 kausatiivi[kausatiiv]]i- ja [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=2&id=319 refleksiiviliiteid];
* [[Prosoodia|prosoodilised]] vahendid: [[Intonatsioon|intonatsioon]] ja [[Rõhk (keeleteadus)|rõhk]];
* [[Sõnajärg|sõnajärg]].<br>
 
Grammatilised vahendid väljendavad situatsiooni komponentide semantilisi tüüpe ehk üldisi tähendusi ('kes', 'kellele', 'kuhu', 'kuidas' jms). Seaduspärasusi, kuidas grammatilised vahendid ühendavad leksikaalsed vahendid lauseks ja lause moodustajaks, kirjeldab [[Süntaks|süntaks]] ehk lauseõpetus.
 
== Kasutatud kirjandus ==
*Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. 5-6.<br />
*Mati Erelt. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis, Tartu ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4. Tartu Ülikool. 2013. 12-13.
 
[[Kategooria:Keeleteadus]]